Meie korterist kaks tänavavahet alla ehk mere poole asub üks restoran, mille uksel on ainult katalaanikeelne menüü. Esimesel nädalal püüdsime mitmel õhtul sinna minna, aga koht oli alati kinni mis kinni. Tegime järelduse, et see resto töötab ainult lõuna ajal (selliseid on siin palju).
Täna aga läksime alla mere äärde õhtust sööma – et no mis Vahemere-puhkus see on, kui kordagi üheski turistilõksus ei käi! :)) Ja juba minnes (kl 20.30 paiku) vaatasime, et seal katalaani kõrtsus tõstavad laudu kohale ja pesevad põrandat – et täna õhtul teevad küll lahti, aga ilmselt siis alates kl 21.
Nüüd, kui me tagasi tulime, töötas restoran nagu kõik teised ja ma ärgitasin dr R-t, et võta oma katalaani keel kokku ning mine ja küsi, mis graafiku järgi nad siis töötavad.
„Ma kuulsin küll, et sa rääkisid inglise keeles,“ kiusasin ma teda, kui ta tagasi tuli. „Ma püüdsin katalaani keeles,“ oli tema päris õnnetu. „Aga see vend ei saanud mitte kui midagi aru.“
Asi ei ole dr R häälduses. Need, kes katalaani keelt oskavad, saavad temast ka aru, on küll üllatunud, aga kiidavad. Asi on selles, et katalaani kõrtse peavad … näiteks horvaadid. Meie ei tee ju neil näo järgi vahet, ühesugused ilusad tumedad poisid kõik. :)) Kas või meie sõber P (eestlane), kes on juuksed tumedamaks tooninud ja teeb Rootsi turistidele nägu, et ta inglise keelt ei mõista. On leti taga selline tõeliselt karm katalaan. :)))
Meie naabruse „katalaani kõrts“ töötab õhtul ainult N, R ja L. Nii et võib-olla me läheme sinna veel. Aga ilma illusioonideta. Teisalt jällegi – kui menüü on ainult katalaani keeles ja tüübid tegelikult sellest keelest aru ei saa …? Veider igal juhul, eks ole.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment