Vastuseks lugejate küsimustele :))

Carry küsis tailaste elatustaseme kohta. Ei, me ei rääkinud nendega niimoodi. Ega see nende inglise keel ... noh, hädapärased asjad ajab ära, aga sellist inimest küll ei kohanud, kellega oleks jubedalt juttu puhuma kukkunud. Teine asi - piir on vahel. Nemad tegid igaüks oma tööd. Meie olime valged turistid. Nende jaoks oled sa püstirikas juba seepärast, et sa oled sinna sõitnud. Ja muidugi me elasime ka väga shefis kohas, paljud kohalikud ohhetasid, kui seda kuulsid ... et "oh yes, Baan Chaitalay, very good, very beautiful".

Aga kuskilt ma lugesin - kas Tõnn Sarve blogist või Mai Loogi uuest raamatust - et restoranides-ilusalongides töötavad tüdrukud teenivad umbes 6000 bahti kuus. See teeb siis 2000 krooni. 20 bahti tipp tegi inimestele selgelt rõõmu, sajane (35 kr) põhjustas ikka väga sügavaid kummardusi. Samas, jah, kui isegi 50 bahti ehk 10-20 krooni eest saab ilusasti söönuks ... Poest toidu ostmise ja odavates kõrtsikestes söömise hinnavahe on väga väike, õieti nagu polegi teist. Seepärast söövad ka tailased ise palju väljas.

Foto: kolme tüdruku nuudlipood

Oli hommikuid, mil ma pidin voodist üles tõusma ainult sel põhjusel, et hakkasin mõtisklema, millist selle tüdruku tehtud suppi ma sel päeval lõunaks söön ... ja suu läks nii vesiseks, et ma lihtsalt pidin mõne võileiva või jogurti võtma ... :))

Sisuliselt vabas õhus asus see söögikoht, suure tee kõrval. Kõik asjad kausikestes-potikestes valmis. Suures pajas on puljong, kuhu ta paariks hetkeks kulbiga nuudleid kastab. Mul lähevad praegu ka nii silmad kui ka suu märjaks, kui ma selle peale mõtlen ...

Fotod: Talay Thai restoran Hyatt Regencys

Foto: suupisted rõdul

Selline lauake võttis mind vastu, kui ma viimast korda Jasmine Spa'st tulin. Need vardad (ja muidugi ka arbuus) on kõik toodud meie "korteriühistust" enam-vähem üle tee asunud turult. Hind kokku vbl 50 krooni.

Fotod: Jasmine Spa

Tahtsin muidugi ainult nendest pilti teha, aga nemad siis kohe, et teeme ikka niimoodi koos ka ... :)) Minuga ühel fotol on mu massöör-ladyboy ja üks neist daamidest, kes tegi maniküüri-pediküüri.

Selliseid pisikesi "spaasid" ehk massaaži- ja kosmeetikasalonge on seal linnas tõesti meeletult palju. Meie elasime ju kahe asula vahel ja Jasmine Spa asus meile väga lähedal. Kavatsesin ikka mujal ka käia, kuid ei käinudki rohkem kui 4 korda Jasmine Spa's ja ühe korra Hyattis. :))

Fotod: nn Banana Boat

Fotod: jalutuskäik Hua Hini sadamakail

Hiltoni hotell, vaiadel seisvad hooned ja kohalikud lapsed. Kolmanda pildi vasakul äärel paistab meie armas Khao Takiab, 6-7 km kaugusel.

Fotod: hobustega sõitmas :))

Kui oleksin keskmise pildi välja jätnud, oleksin ehk võinud jätta mulje, et mina ka ratsutasin. :)) Tegelikult ratsutas ainult Tüdruk, minu hobust juhtis ratsmeid pidi tema tegelik perenaine. Nii et rõõm mu näol on eelkõige tingitud emalikust uhkusest. Ja sellest, et ma üldse julgesin hobuse selga ronida. :))

Fotod: Hua Hin, Damnoern Kasem Road

Fotod: Phra Nakhon Khiri, 2

Fotod: Phra Nakhon Khiri, 1

Ehk siis see Püha Linna Mägi, millest ma juba kirjutasin, kus oleks tahtnud palju rohkem ringi käia. Endiselt Phetchaburi linnas.

Fotod: röövel-ahv

Näppas Tüdruku käest kilekoti ja kadus sellega kõrgustesse. :))

Fotod: jälle ahve söötmas

Arvake ära, millise pildiga ma aasta loodusfoto konkursile kavatsen minna. :))

Kodus, kodus

Ja küll on hea jälle omaenda arvutit katsuda. Muud nii väga ei igatsenudki. :))

Mõned pildid panen siia ikka veel üles, ja võib-olla mõned mõtted, kui selleks aega jääb.

Fotod: koopatempel Phetchaburi lähedal

Fotod: Phetchaburi kuninglik tempel ehk wat

Fotod: rand otse Baan Chaitalay ees

Ranna laius varieerus täitsa meeletult, mõnikord lõi laine lausa vastu treppi, mõnikord aga laius sealsamas 15-20 meetrine rand. Hommikul enamasti vesi kõrgem, õhtul madalam, aga see polnud absoluutne reegel.