Nüüd hakkab põnevaks minema

Täna hommikul olid värskest kraamist – puu- ja köögiviljad, kala, liha jne – suht tühjad nii meie enda kvartali Caprabo supermarket kui ka kõrvalkvartali Sorli Discau. (Kui täpne olla, siis kõrvalkvartalis on kaks Sorli Discaud, aru ma ei saa, miks peetakse niimoodi ühe keti kahte poodi teineteise juurest nurga taga. No kaks minutit on ühe välisuksest teiseni kõndida.)

Et siis see veoautojuhtide streik on muidugi põhjus, miks mind nälga ja skorbuuti tahetakse jätta. :))

Ka mune polnud, ma küsisin. Aga peaaegu meie välisukse kõrval asub polleteria (vms), igatahes sõnast pollo, kana. Seda peab tädi nimega Mari Carmen – ilus nimi, eks – ning seal müüakse kanu ja mune. Ja Mari Carmenil oli veel mune, ma ostsin siis temalt. Tundsin end nagu kangelanna, kes läbi häda perele toitu hangib. :)) Õunu poleks hädasti vaja olnudki, aga ma ostsin, enne kui päris otsa saavad. Banaane ei õnnestunudki leida.

„Aga miks need streikijad siis kõik toidu ära ostavad?“ küsis Tüdruk, kui ma õunte, munade ja poole arbuusiga koju tagasi jõudsin. :))