Sissejuhatav lobisemine

Viimane Barcelona-eelne (välis)reis ehk Helsingis veedetud ooperi-nädalavahetus on õnnelikult seljataga. (Ooperile lisandusid muidugi head söögid-joogid, aga enesestmõistetavate asjade peale ma siinkohal sõrmi ei kulutaks.) Mis annab mulle võimaluse pöörata edaspidi kogu tööst ja perest üle jääv tähelepanu juunikuisele Barcelona-projektile. Tõsi, ma olen lubanud veel kirjutada ühe artikli Liechtensteinist ja ilmselt tuleb midagi kirjutada ka Helsingist, aga siiski …

Arvan, et see on esimene kord, kus mul hakkab kerge reisipalavik tekkima juba kuu aega enne reisi. Täna kuu aja pärast olen tõenäoliselt hullumise äärel. Või teine variant, et võtaks ennast kokku ja teeks korralikud plaanid (mis kaasa võtta, kuhu minna, kui palju kumbagi keelt õppida, jne) ning äkki oleks siis mai viimane nädalavahetus rahulikum. Loota ju võib. :))

Ajal, mil pooled mu sõbrad elavad välismaal ja ka neist, kes seal ei ela, on suurem osa – vähemalt noorematest – eri põhjustel kuude ja kuude kaupa teistes riikides viibinud, on minu seni pikimad reisid kestnud kumbki kaks nädalat. Lõuna-Prantsusmaa augustis 1995 ja Kreeta üle-eelmise aasta juunis. No okei, ma olin Arteki pioneerilaagris Musta mere ääres … see oli kevadel ja päris pikalt, umbes 30. märtsist 10. maini vms, aga mis aastal? Ei tule meelde … kas 1981 või 82. Jaa, ma tean, et mõned mu sõbrakesed polnud siis veel sündinudki … :)) aga võib-olla sai just sealt alguse mu armastus soojade merede vastu.

Dr R oli kunagi kaks kuud Tamperes tööl … ka see oli jube ammu, suvel 1990. Ja see oli meeletult vaene aeg, ta elas seal põhiliselt banaanidest, aga tõi kaasa auto, mis isegi sõitis. Ohh. Aga ta ütleb, et ka see oli seiklus.

Võib-olla selgitab see täiesti mitteformaalne sissejuhatus, miks ma selle Barca-projekti pärast nii leilis olen. See on minu suur seiklus.

Kuigi on tore lugeda noorte sõprade ringreisidest täiesti uskumatutes kohtades kogu maailmas, on päris selge, et mina kuhugi džunglisse (enam) ei lähe. Ma ei tea, kas ma nooremanagi oleksin läinud, see ei ole ainult vanuses kinni. Mulle on ikka alati meeldinud vannis käia ja muu taoline komfort. Nii et ühesõnaga – Barcelona! Peaaegu täpselt kuu aja pärast.