Söögisõltlase päev

Ma tegelikult kujutan ennast väga hästi ette siin linnas elamas. Hommikul käisin paari maja kauguse supermarketi pagariletist lastele hommikusöögiks värskeid sarvesaiu toomas. Läksime suht varakult välja – vanalinna siinpoolsesse otsa šokolaadimuuseumi. See ei olnud küll päris nii vinge, nagu lootsime, aga siiski huvitav.

Seejärel turule – juba räägitud tomatid, samuti kurk, kartulid, õunad, kirsid, ploomid (viimased kaks täiesti imelised: mahlased, küpsed, magusad …). Kõik muu oli väga odav, 1-2 eurot maksin igas letis. Siis kala. Otsisin lenguado ehk merikeele fileesid, aga neid polnud. Rape ehk merikurat oli ilusate fileedena, konsulteerisin dr R-ga ja võtsin neid. Kilo maksis 16 eurot, mu arve oli 9 kopikatega. Tüdrukule võtsin vorstikesi, tema ei taha kala.

Tulime jala läbi Ciutadella pargi koju, peatudes natukeseks mänguväljakul. Lapsed vaatasid filmi, mina tegin tööd. Kella 14.45 ajal läksime uuesti välja – sõime lõunat ühe kvartali kaugusel hästi lihtsas kohas, 8.50 maksis kolmekäiguline menüü, incl joogid ja sai. Mingi viie toidu vahel sai valida iga käigu puhul. Mina sõin gazpacho-suppi ja mõõkkala (emperador). Ma ei teadnudki, et see on mõõkkala, aga seal oli valikus üksainus kalatoit ja selle ma võtsin, pärast kodus vaatasin järele.

Kuna lapsed olid ennelõunal suht vähe söönud, siis ei olnud mingit vingumist ega juttu, et siin ei ole miskit meelepärast ega midagi sellist. :)) Isegi Tüdruk oskas kohe valida ja sõi kolmekäigulise lõuna peaaegu iseseisvalt ära.

Ja nüüd hakkab dr R varsti seda merikuradit valmistama, õhtust sööme täna kodus. Ta käis just poes veini ja jäätist juurde toomas ning ütles, et värske kraami letid on ikka üsna tühjad! Meil on siin veoautojuhtide streik, kui te juhuslikult kuulnud pole! Ma loodan, et nad jõuavad varsti kokkuleppele, ma tõesti ei tahaks hakata siin umbes nuudleid ja purgilihapalle sööma … :)) vähemalt mitte eriti tihti.