Tobu turul, vol 2

Seekord lastega kolmekesi ja veel hullem tobu. Võtsin fotoka kaasa, et teha pilti sellest superuhkest tomatiletist, mida ma juba eelmisel korral imetlesin. „Photo OK?“ – „Yes, but you buy.“ No loomulikult, oligi tomateid vaja niikuinii. Sättisin ise pilti ja heitsin lastele hooletult: „Valige, milliseid tomateid võtame.“ Nad valisid ühed kirsstomatid. No selge. „Medio kilo, por favor.“

„Neid tomateid pool kilo?“ küsis müüja pisut imestunult. Ei no miks siis mitte, muidugi neid. Tädi oli juba tomatid kilekotti toppinud ja kaalus, kui mu pilk peatus hinnasildil. 25 … kakskümmend viis eurot kilo! Linnas, kus tavaline tomatikilo maksab 1–2 eurot. Ma parem ei hakka üldse kroonideks arvutama …

Dr R arvas, et ma liialdan, kui ütlesin talle, et ma ostsin täna maailma kõige kallimad tomatid. Aga kui hinda kuulis, siis arvas, et ega vist ei liialdanudki.

Nii et kui K täna meilis, et kas ühe töö viitsid ära teha, siis ma viitsisin küll. Oli vaja need kallid tomatid tasa teenida. :))