Güelli park ja olmelised edusammud

Kohver toodi meile täna hommikul koju ära, nii et sellega läks hästi. Iseasi, et ma ei ole kindel, kas seda kohvrit õnnestub veel kunagi sulgeda. See on õigupoolest minu kohver, aga jube õnnetu asjandus algusest peale. Samsonite’i oma ja päris kallis, aga no küll ei saa seda kinni ja küll ei saa seda lahti. Mind üldse ei üllatanud, et just see kohver hiljaks jäi. :))

Täna käisime Güelli pargis, loomulikult lastega kolmekesi, sest dr R oli tööl (ja nii ongi esmaspäevast reedeni). Kahe bussiga sõitsime sinna ja kahe metrooga tulime tagasi, see on päris puu taga meie juurest.

Ausalt öeldes ma lootsin, et see park avaldab neile suuremat mõju, aga natuke segas vahepeal vihmasabin ja see, et laste fotoka aku oli mul laadimata ununenud. Mulle endale meeldivad meeletult sealsed mosaiigid, aga laste jaoks tundusid olulisemad vaated ülevalt linnale ja siis need kivivõlvid. Olime pargis mitu tundi, pidasime piknikku ja vaatasime niisama ringi, lapsed pildistasid teineteist ja kiusasid natuke vastastikku. :))

Palju rohkem rahvast oli muidugi kui tookord oktoobri lõpus, kui me dr R-ga kahekesi seal pargis käisime. Pisut väsitavalt palju, tõepoolest.

Rosario käis ja tõi uue röstri, see on küll üllatav – et nii ruttu. Ja mingi töömees käis temaga koos siin, et Poisi toa ukse eest katkine link ära võtta, aga loomulikult ei olnud tal uut linki kaasas, nii et ta tuleb neljapäeval kl 16.30 paiku uuesti. Minu hispaania keel oli endiselt parem kui Rosario inglise keel. :)) Ja loomulikult ei olnud Rosariol õrna aimugi, mis asi on väljamineva meili server. :))

Töömees oli silmatorkavalt sarnane Dave Bentoniga, ainult heledam. Bentonit ennast nägime siia sõites Tallinna lennujaamas.

Kella kolme paiku jõudsime koju tagasi ja ma olen jube uimane olnud terve pärastlõuna, hoolimata cortado-kohvist, mida ma lõuna juurde jõin. Lapsed vaatasid Üksinda kodus 2 vms ja nüüd käisid koos töölt naasnud dr R-ga toidupoes, just tulid tagasi.