Sissejuhatus vanalinna

Tänase päeva põhiprogramm oli sissejuhatus vanalinna, ehk siis jalutuskäik mööda vanalinna tähtsamaid paiku, kuhugi põhjalikumalt süüvimata, ilma muuseumideta, ilma kirikutesse sisse minemiseta. Et dr R saaks lõpuks ometi aru, mis mulle tookord – 2 ½ aastat tagasi – selles linnas nii väga meeldis. Lisaks sellele, kuidas siin turska osatakse valmistada. :))

Selliste jalutuskäikude nukker osa on muidugi Tüdruk, kes teeb kannataja nägu juba esimese poole tunni järel. Teda need igivanad sünagoogid ja imelised gooti kirikud ei huvita ning me ei ole suutnud seda huvi vähemalt seni ka tekitada. Täna ei olnud isegi kõige hullem, äkki ikka hakkab vaikselt juba midagi tšekkama.

Siin linnas on palju tänavamuusikuid – nägime neid Güelli pargis ja nüüd täna ka vanalinnas – ja mõned neist mängivad lausa uskumatult hästi. Üks vana tädi laulis, lihtsalt niisama, ilma mingi pillita, katedraali taga „Ave Mariat“. Väga ilus.

Kuna Tüdruk väsis ning Poisil ja minul läksid kõhud tühjaks, siis rabistasime lõunasöögi koha otsimisel ega olnud lõpuks keegi sellega rahul. Õhtust sööme täna siis kodus, sest laupäeval saime teha seda „hommikul turult õhtul pliidile“ trikki (vt eelmist posti). Homme on turud kinni, nagu ka poed.

Tunnikese eest helistas P ja küsis, kas me ei tahaks süüa homme õhtul tema ja R-O restoranis. Muidugi tahame! „Kas nad on vennad?“ küsis Tüdruk. „Ei, nad on sõbrad,“ vastasin mina.