Gaudí ja Orwell

Uue kuu saabudes keerasin vannitoa uksel rippuval kalendril ette uue lehe, uue pildi. See on Gaudí kalender – ja olgu siinkohal öeldud, et ma ei viitsi neid i-de ja a-de peal olevaid märke edaspidi väga järjekindlalt ega korrektselt kasutada. Nii et maikuu pildiks osutus (teadlikult ebakorrektses kirjapildis) Sagrada Familia – maailma tuntuim pooleliolev ehitis ja minu arust üsna over-rated vaatamisväärsus.

Ehkki ma ei suhtu sellesse kirikusse päris nii hullusti nagu George Orwell. Lugesin eelmisel nädalal tema raamatut „Kummardus Katalooniale“ ja tsiteerin (surudes maha soovi tõlget veidi toimetada): „Esimest korda Barcelonas viibimise ajal läksin katedraali vaatama – nüüdisaegset katedraali, mis on maailma üks ilgemaid ehitisi. Selle neli hambulist kindlusetorni olid täpselt veinipudeli moodi. Erinevalt muudest Barcelona kirikutest polnud see revolutsioonis viga saanud – nagu rahvas rääkis, säästeti seda „kunstilise väärtuse“ pärast. Minu meelest näitasid anarhistid oma halba maitset, kui nad kirikut võimaluse avanemisel õhku ei lasknud, ainult riputasid oma punamusta lipu tornisakkide vahele.“

Jah, ka mulle meeldivad mõned teised Gaudí loodud hooned palju rohkem …