Lugesin eile õhtul taas Lonely Planetit ning täiendasin oma „Barcelona 2008 vaadata“ faili. Muu hulgas sain teada, et Liceu ooperiteatrisse saab minna nii giidiga kui ka ilma giidita ekskursioonile, aga piilusin huvi pärast ka teatrikava. Nojah, nojah. José Carrerase kontsert on seal majas 17. juunil, tähistatakse 50 aasta möödumist tema debüüdist sellesama teatri laval …
Dr R vaatas saali plaani (hästi lahe interaktiivne plaan on nende kodulehel!) ja leidis, et tsoon 3 on kõige kehvem, kuhu tasuks piletid võtta (kokku on 8 tsooni ja viimase kohta on kohe ausalt öeldud, et sealt ei näe lava üldse). Ja 3. tsooni piletid on 52 eurot tükk … Mille peale tegi dr R kiire „rebane ja viinamarjad“ stiilis järelduse, et Carrerase parimad aastad on ikka möödas … :))
See on see lastega koos reisimise värk, eks ju, et kõik numbrid tuleb neljaga korrutada. Laupäeval J ja H juures tuli just jutuks see teema, et kas tasub ikka lastega kuhugi sõita (umbes peale Egiptuse), et „see läheb ju nii kalliks“. Samal ajal ma tõesti ei kujuta ette, et me ei võtaks neid kaasa, või ka et me ilma nendeta kontserdile läheksime.
Lapsed ohivad juba mõnda aega, et „oh, oleksime juba ometi Barcelonas“. Ma ikka naeran, et Barcelona = koolivaheaeg, aga Poiss väidab, et see pole ainult see. Võib-olla ei ole ka.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
2 comments:
Reisimine pidavat laste maailmapilti avardama and all that...
Kuulsin ühest paarist, kes oli otsustanud oma lapsed algkooli asemel endiga koos mitu-mitu aastat kestvale ümbermaailmareisile võtta. Algul tundub selline teguviis üsna mässajalik, kuid kui selle peale nüüd pikemalt mõelda siis... küllap on need lapsed paljugi võrra rikkamad, kui nende samal ajal kohusetundlikult koolis käinud eakaaslased. Mitte et koolis käimine halb asi oleks, eksole.
Minu omad on praeguseks käinud õige mitu korda Soomes, korra nii Rootsis kui ka Taanis, siis Pariisis, Viinis, Riias, Kreetal, Rhodosel, Tenerifel. Ja nüüd siis seesamunegi.
Ümbermaailmareis ei ole minu teema, olen sellele mõelnud.
Post a Comment