Thursday, December 18, 2008

Esimesed muljed

Ehk hakkavad sõrmed tasapisi nende klahvidega paremini harjuma, aga ikka igas sõnas teen vigu ja pean kogu aeg parandama. Tüütu! Oleksin pidanud enne siiasõitu proovima seda imelooma, aga polnud aega.

Lühidalt kõigest – Lufthansa oli super. Ma ei teadnudki, et selliseid lennusõite veel on, vähemalt Euroopa firmadega. Kõigepealt joogiring soolaste küpsistega, siis hiline õhtusöök, kus sai pearooga kahe vahel valida, pluss salat, sai, tükk Camemberti, kook, kõik imemaitsvad. Teine joogiring tuli kohe peale, üldse nad saalisid selle käruga seal kogu aeg! Metallist kahvlid-noad jne. Väga sõbralik ja viisakas teenindus. Hommikul ka väga kena ja maitsev ja rikkalik söök.

Lennuk ise oli Boeing 747-???, ma ei mäleta täpselt. Igatahes jube suur, kaks korrust. Meie olime Economy-klassis, kus oli muidugi veidi liiga kitsas. 3+4+3 pinki kõrvuti, ja kogu lennuk oli täis kah. Business-klassis oli sama laias osas 2+3+2 pinki ja eraldi ekraanid igaühel eesistuja seljatoe sees. Noh, on vähemalt, mille nimel tööd teha. :))

Öösel millalgi näidati Wall-E multikat, mida meist keegi ei vaadanud – kes magas, kes üritas seda teha. Varahommikul näidati Mamma Miat ja seda mina küll vaatasin (teist korda) ja lapsed kah osaliselt.

Härra Pongi taksojuht oli meil ilusasti sildiga vastas, seal lennujaamas oli muidugi palju neid siltidega vendi. Minu teatud pettumuseks selline suht noor kutt – mulle meeldivad 50-60aastased taksojuhid, siis ma usaldan neid. :)) Aga sõitis normaalselt, kiiresti ja turvaliselt. Auto oli Nissan Urvan – 12 kohaga minivan, sees ilus nahksisu ja puitpaneelid. 12-kesi oleks väga kitsas olnud, aga meie 4 + juht + 4 kohvrit oli igati super.

Nüüd oleme kolm korda väljas söömas käinud – eile õhtul Hyatt kui lihtsaim ja lähim, maksis siinse hinnataseme kohta röögatu summa ehk 2800 bahti = üle 900 kr meile nelja peale. Tänane lunch ka siin lähedal pisikeses ja lihtsas kohas 250 bahti = 80-90 kr nelja peale, tänane õhtusöök linnas (Hua Hinis) ööturul, aga siiski restorani moodi kohas, mitte lihtsalt käru pealt – see oli 840 bahti ehk siis 280 krooni. Ma ütleksin, et ühtemoodi hõrgud olid kõik need söögid, vahet pole! :))) Ja teenindus ka ühtemoodi tähelepanelik ja viisakas ja sõbralik, Hyattis lihtsalt see setting – luksuslikus troopilises aias asetsev paviljon, kingad võetakse jalast ja pannakse kappi, tüdrukud põlvitavad su kõrvale, et küsida, mis sa sööd, jne.

Päeva veetsime siin enda juures basseini ääres, käisime toidupoes muidugi jne, et hommikusöögiks ja vahepeal näksimist tuua. Ja õhtul käisime siis linnas, jalutasime ja sõime ja jalutasime veel. Ostsime dr R-le ilusa linase särgi, ca 80 kr, ja kaks padjakatet, 50 kr tk. Rohkem ei viitsi praegu kirjutada. :))

4 comments:

Berit said...

Heihei! ma mailile ei jõudnudki vastata, aga olen täitsa olemas ja su blogil jälle silma peas hoidmas.
Tahtsin öelda, et töötamisega ei tohiks liialt vaeva näha, et neid ekraane tooli sisse saada :) Sõida lihtsalt Emirates'ga täiesti keskpäraste hindade eest ja ekraan on igal juhul sinu!
Ja kui sa juba Tais oled, ma väga loodan, et sa satud ka Krabi kanti. Oh kui ilus on seal loodus!

Anonymous said...

Oi, Koidu, ma olen nii kade! Head reisi! :)

Koidu said...

Ei, me ei lähe seekord Krabisse! Me oleme sealt mingi 800-900 km kaugusel, me ei "satu" sinna kuidagi. :))

lontu lõvikutsu said...

Lufthansa kasutab vaid üht 747 versiooni - see on 747-400. Ega vanemaid mudeleid vist viisakate kompaniide teenistuses snam polegi. 747-400 on ka esimene pika teise korrusega mudel (kauba 747-400 on lühikese teise korrusega siiski).

Seatguru on muide suurepärane koht lennuki istekohtade kontrollimiseks. Erinevatel kompaniidel on samad mudelid üsna erineva sisuga, näiteks esimene pika teise korrusega mudel Airbus 380 on Singapoerani ja Emiratesi teenistuses. Esimesel firmal on võimalik valida lennuks tuba (suite), äriklass ning turistiklass. Teisel esimene klass, äriklass ja turisti. Ühel firmal on turistid pakitud kõik esimesele korrusele, teisel on neile ruum jäätud ka päris taga otsas.