Eile: templid ja trepid

Eile oli vist kogu selle reisi kõige huvitavam päev. Siin ilusal ja soojal maal on ju nii lihtne jääda hommikuks basseini äärde, siis käia nuudlisuppi söömas, natuke puhata või sporti teha, õhtuks linna šoppama ja sööma, ja ongi päev läinud … aga eile käisime pikemal retkel Phetchaburi linnas, mida tuntakse ka Phetburi nime all.

Siit mingi 60 km ja kõige lihtsam oli sinna minna taksoga. Ma ei ole sellega veel ikka ära harjunud ega ilmselt harjugi, aga ca 500 Ekr maksis see, et taksojuht tuli meile kl 10.30 Chaitalaysse vastu umbes samasuguse 12-kohalise minibussiga, nagu millega me lennujaamast siia sõitsime, viis meid 60 km kaugusele, sõidutas seal kolme, üksteisest paari kuni 5 km kaugusel asuva vaatamisväärsuse juurde (taksofirmal oli Phetchaburi marsruut ette kokku pandud, sh väga mõistlik ja põnev marsruut), ootas igal pool, kuni me kõik vaadatud saime, aitas järjekordses nuudlisupipoes tõlkida ja tõi meid kl 15.15 paiku koju tagasi … täpselt sama palju maksnuks kõige pisikesema auto rent üheks päevaks, kusjuures me oleksime ekselnud neid kohti otsides, dr R poleks saanud lõuna juurde õlut juua, vasakpoolne liiklus, jne, jne.

Igal maal on oma viisid, kuidas mingeid asju tuleks teha, ja siin maal tuleb võtta takso. :))

Kõigepealt käisime Phetchaburi kesklinnas ühes uhkes 17. sajandi templis, ma ei hakka teid selle nimega vaevama. Siis sõitsime linnast 4-5 km kaugusele Khao Luangi koopa juurde – koopasse on rajatud tempel, sadu Buddha kujusid, väga omapärane! Ja ahvid, jälle, seal treppidel, pidime jälle ahve söötma. :)) Ja siis taas linna, aga selle äärde, kus on mägi nimega Khao Wang ja selle peal taas endine kuningapalee Phra Nakhon Khiri (püha linna mägi). Ma kujutasin ette, et see on lihtsalt mingi koht, kus me sõidame köisraudteega üles mäkke ja vaatame alla (ilus vaade linna paljudele templitele), aga seal oli jah lisaks veel loss ja muuseum ja suur “historical park”, seal oleks vabalt võinud terve eraldi päeva veeta! Aga me olime juba väsinud ja näljased, seepärast jäi see käik üsna lühikeseks, aga elamus oli siiski ja nüüd vähemalt teame, kuhu võiks kunagi uuesti minna.

Samuti oleksin meelsasti lihtsalt uidanud Phetchaburi kesklinnas – umbes sama suur linn nagu Hua Hin, aga nagu teisest maailmast! Ei mingit turismi! Ei asu mere ääres kah. Üleni “päris inimeste” linn. :)) Ja seal pidi kümneid templeid olema, me natuke nägime oma takso aknast.

Õhtul käisime tsipa ööturul ja sõime 1. korda “ehku peale” ehk kohas, mille kohta me polnud mingeid soovitusi lugenud. Bird Chilli oli selle koha nimi. :)) Halba toitu ega teenindust ei õnnestunud endiselt saada. :)) Küll aga läksime esimest korda liiga hoogu ja tellisime ilmselgelt liiga palju toitu. Etteruttavalt olgu öeldud, et täna õhtul sai see viga parandatud. :)) St, halba toitu ega teenindust ikka ei saanud, aga sealsamas Hua Hini ööturul asuvas “väga loomingulise” nimega söögikohas Hua Hin Seafood tellisime nüüd üsna vähe ja saime neljakesi söönuks ca 250 kr eest, sh 3 pooleliitrist õlut ja vist 5 värskelt pressitud mahla.