Saturday, January 5, 2013

Vietnam vs Tai

Teadsin, et see küsimus hakkab mind kummitama, sestap mõtlesin selle peale Vietnamis tihti. Mitte et ma julgeksin mingeid suurejoonelisi järeldusi teha, olen ju mõlemast maast nii väikest nurgakest näinud. Loodust ja ajalugu ja kultuuri jagub mõlemas, toit on ka super, nii et vist ikka kaadrid otsustavad kõik, nagu alati.

Tais oli mul tihti tunne, et kohalikud esinevad lihtsalt teenindajatena, et nad tegelikult väga ei salli meid. Või siis, et nad on natuke ülbed, peavad end paremaks, kipuvad kantseldama - korraldama asju nii, nagu meil nende meelest parem oleks (või nagu nende arvates mingil muul põhjusel vaja oleks).

Vietnamis esines aga väga mitmel korral täiesti üllatavat ja minu arust siirast sõbralikkust, osavõtlikkust,  abivalmidust. Giid Lot oli absoluutselt superlahe inimene, aga mulle jääb kindlasti meelde ka Grand Hotelli katusebaari vana baarmen, kes meie esimesel sealkäigul võttis vaevaks meile näidata, mis paistab ühelt või teiselt poolt, juhtida meie tähelepanu jõealusele tunnelile jne. Minu sünnipäevakoogike hotellis - jaa, ma saan aru, et see on tõenäoliselt süsteem, aga ikkagi, see oli üliarmas nende poolt, eks ju. Seal ühes pisikeses söögikohas (kuhu me maandusime sellepärast, et meil Tüdrukuga oli vaja vetsu minna) see tädi, kellel menüüs tegelikult ei olnud taimetoitu, aga ta lihtsalt valmistas Tüdrukule mingeid vilju ja riisi. No ja muidugi see päris taimetoidurestorani-tädi, kes oli nii ülirõõmus, et me sinna üldse tulnud olime.

Saigonis hotelli lähedal asunud noolemängubaari peremees, kes tuli juttu ajama ja nõudis, et ta peab meile ühe ringi jooke välja tegema. My Spa pisike perenaine, kes mu helesiniseid küüsi kaks päeva hiljem mäletas. Mui Ne hotelli kõik töötajad, väga armsad ja tublid ja kogu aeg naeratavad.

Kuskilt olin lugenud, et Vietnam on alles arengumaa ja teeninduskultuur pole ikka päris see, jne, jne, aga see jutt on küll jama. Saigonis toimis teenindus igal pool nii hästi, et ma polnud isegi veel jõudnud mõelda, et ma midagi tahaksin, kui juba tuldi ja pakuti seda. :)) Minu sünnipäevaõhtu restoran Temple Club oli parim näide, absoluutselt täiusliku teenindusega koht, aga ka mujal sujus kõik ülihästi, kusjuures käisime ju ka väga lihtsates kohtades. Mui Ne keskmine teenindustase jäi Saigoni omale selgelt alla, aga ega seal ka viga polnud. Restodest jäid hea teenindusega meelde Bamboo Bamboo, Hoang Vu, meie hotelli vastast väikeste koerakestega koht, Kochi Kalju teisik jt.

Kokkuvõttes mulle praegu tundub, et Vietnami inimesed meeldisid mulle rohkem kui tailased... Ladina tähtedega siltidest oli muidugi abi, inglise keelt osati päris hästi. Saigon meeldis mulle väga-väga-väga, eile õhtul teel lennujaama linnast läbi sõites tundsin eriti selgesti, et sellesse linna tahan ma kindlasti veel tulla.

No comments: