Ka see oli põhiosas tavaline mõnus puhkusepäev, kõigi eelmises postituses nimetatud komponentidega. Massaaž jäi mul vahele, aga basseinis ujusin päris pikalt. Hommikul jalutasin üksi mööda randa - õnneks, sest õhtul oli laine nii kõrge, et ei saanudki enam minna. P rentis jalgratta - 30 000 d ehk 1 euro 9 senti päev, Euroopas läheb ikka mingi kümnekas kindlasti - ja kimas üksi mööda meie armsat turistiküla, hommikul ühele poole ja õhtul teisele poole. Kokku umbes 15 km pikkune on see riba ja meie oleme ca 2/3 peal, Saigoni ja Phan Thieti poolt tulles kaugemas ääres.
Lantši sööma polnudki vaja minna, sest meie armas hotellike korraldas külalistele vana-aastaõhtu lantši, ise tuli maksta ainult jookide eest. Mingi supp (nad olid üritanud Euroopa toitu teha), kanavardad riisiga ja imehea kook, isegi Poiss sõi.
Õhtusöögiks lasime end taksoga viia restorani Hoang Vu, mida olime juba varemgi otsinud. See oli lihtsalt mõnevõrra kaugemal, kui meie hotelliperemees väitis. Jälle selline meeldiv turistikas, kõik oli väga hea ja tore. Naljakas vahejuhtum ABBA lauluga "Happy New Year", te muidugi ei usu mind, aga me istusime maha ja nad lasid ainult ja vaid seda laulu. Kui see mingit umbes seitsmendat ringi järjest lasi ja üks kelner parajasti tuli meile mingit asja tooma, siis ma küsisin, enda arust jube viisakalt, et äkki teil on mõni laul veel. "Change?" küsis ta vastu ja läkski ja vahetas ära ja rohkem me seda laulu ei kuulnud! Perekond sai muidugi terve õhtu mu kallal keelt teritada, et kuri tädi, kes ei armasta ABBAt.
Aga toit oli väga hea ja Poisile meeldis sealne alkoholivabade segujookide valik, nii et minu arust on Hoang Vu praegu tugevaim kandidaat viimase õhtu õhtusöögiks.
Seejärel kõndisime turistirajooni alguse poole, imetlesime kõiki neid venekeelseid silte, tegime veel ühes kohas ühed joogid ning kõndisime tagasi Joe baari, kus olime ühel õhtul juba käinud. Jälle saime õnnekombel vaba laua ning seal võtsimegi vastu uue aasta, täitsa mõnus ja tore. Sealt tulime siis taksoga koju, päris ühest otsast teise ja tagasi ei jaksa seda külakest läbi kõndida.
Lantši sööma polnudki vaja minna, sest meie armas hotellike korraldas külalistele vana-aastaõhtu lantši, ise tuli maksta ainult jookide eest. Mingi supp (nad olid üritanud Euroopa toitu teha), kanavardad riisiga ja imehea kook, isegi Poiss sõi.
Õhtusöögiks lasime end taksoga viia restorani Hoang Vu, mida olime juba varemgi otsinud. See oli lihtsalt mõnevõrra kaugemal, kui meie hotelliperemees väitis. Jälle selline meeldiv turistikas, kõik oli väga hea ja tore. Naljakas vahejuhtum ABBA lauluga "Happy New Year", te muidugi ei usu mind, aga me istusime maha ja nad lasid ainult ja vaid seda laulu. Kui see mingit umbes seitsmendat ringi järjest lasi ja üks kelner parajasti tuli meile mingit asja tooma, siis ma küsisin, enda arust jube viisakalt, et äkki teil on mõni laul veel. "Change?" küsis ta vastu ja läkski ja vahetas ära ja rohkem me seda laulu ei kuulnud! Perekond sai muidugi terve õhtu mu kallal keelt teritada, et kuri tädi, kes ei armasta ABBAt.
Aga toit oli väga hea ja Poisile meeldis sealne alkoholivabade segujookide valik, nii et minu arust on Hoang Vu praegu tugevaim kandidaat viimase õhtu õhtusöögiks.
Seejärel kõndisime turistirajooni alguse poole, imetlesime kõiki neid venekeelseid silte, tegime veel ühes kohas ühed joogid ning kõndisime tagasi Joe baari, kus olime ühel õhtul juba käinud. Jälle saime õnnekombel vaba laua ning seal võtsimegi vastu uue aasta, täitsa mõnus ja tore. Sealt tulime siis taksoga koju, päris ühest otsast teise ja tagasi ei jaksa seda külakest läbi kõndida.
No comments:
Post a Comment