Millegipärast oli mulle kuskilt jäänud mulje, et Mui Nes on kallim kui Saigonis. Aga see tähendas ilmselt midagi muud (suveniiride hindu?), kindlasti mitte väljas söömist. See viimane, tuleb tunnistada, on siin häbematult odav.
Nelja inimese lantši koguhind on üldiselt alanud 2-ga, mis tähendab, et see teeb kokku 10 euro kandis, pigem alla selle. Ja need lantšid sisaldavad alati vähemalt ühe õlle, enamasti kaks. Õhtusöögid on ehk olnud pisut kallimad, aga ma pakun, et kõige kallim - vana-aastaõhtu Hoang Vu's - maksis mingi 780 tonni ehk 28 eurot.
Ja me ei ole mitte kunagi, mitte kusagil niimoodi tellinud kaalu järgi värsket kala, krabisid, kammkarpe, krevette jm nagu siin. Euroopas on see väga kallis. Siin on see tegelikult ka kallis, kõige muuga võrreldes, aga absoluutarvus siiski üsna odav. See Hoang Vu 28-eurone (nelja peale) õhtusöök sisaldas vist 10 kammkarpi (6000 dongi ehk 22 senti tükk) ja kuus prisket krevetti, alla poole kilo, äkki 450 000 d oli see kilohind? No ja palju muud muidugi ka, seal olid need maitsestatud koolad ja muud toredad joogid, millega lapsed möllasid. :)) Ühesõnaga, soodne mis soodne.
Söögi tase on seevastu olnud üsna vahelduv ja sõltunud jube palju ka sellest, kuidas kellelgi on õnnestunud tellida. Mingis kohas said lapsed kevadrullid, mis neile kummalegi ei meeldinud, ja see on juba tõeline kunst - teha sama söök nii, et nad kumbki ei taha. Minu esimese õhtu aurutatud angerjas oli täiesti mõttetu söök. P on saanud korra vale toitu. Aga samuti oleme me söönud suurepäraseid mereannisalateid, lõputult morning glory't igat moodi valmistatult, absoluutselt jumalikke kammkarpe mitmel korral, krabi, kala ja kõike muud. Kusjuures mina olen ju seni olnud kalasõber, aga siin olen fännanud põhiliselt krevette ja kammkarpe. Kurta oleks tänamatus, tõesti.
Nelja inimese lantši koguhind on üldiselt alanud 2-ga, mis tähendab, et see teeb kokku 10 euro kandis, pigem alla selle. Ja need lantšid sisaldavad alati vähemalt ühe õlle, enamasti kaks. Õhtusöögid on ehk olnud pisut kallimad, aga ma pakun, et kõige kallim - vana-aastaõhtu Hoang Vu's - maksis mingi 780 tonni ehk 28 eurot.
Ja me ei ole mitte kunagi, mitte kusagil niimoodi tellinud kaalu järgi värsket kala, krabisid, kammkarpe, krevette jm nagu siin. Euroopas on see väga kallis. Siin on see tegelikult ka kallis, kõige muuga võrreldes, aga absoluutarvus siiski üsna odav. See Hoang Vu 28-eurone (nelja peale) õhtusöök sisaldas vist 10 kammkarpi (6000 dongi ehk 22 senti tükk) ja kuus prisket krevetti, alla poole kilo, äkki 450 000 d oli see kilohind? No ja palju muud muidugi ka, seal olid need maitsestatud koolad ja muud toredad joogid, millega lapsed möllasid. :)) Ühesõnaga, soodne mis soodne.
Söögi tase on seevastu olnud üsna vahelduv ja sõltunud jube palju ka sellest, kuidas kellelgi on õnnestunud tellida. Mingis kohas said lapsed kevadrullid, mis neile kummalegi ei meeldinud, ja see on juba tõeline kunst - teha sama söök nii, et nad kumbki ei taha. Minu esimese õhtu aurutatud angerjas oli täiesti mõttetu söök. P on saanud korra vale toitu. Aga samuti oleme me söönud suurepäraseid mereannisalateid, lõputult morning glory't igat moodi valmistatult, absoluutselt jumalikke kammkarpe mitmel korral, krabi, kala ja kõike muud. Kusjuures mina olen ju seni olnud kalasõber, aga siin olen fännanud põhiliselt krevette ja kammkarpe. Kurta oleks tänamatus, tõesti.
No comments:
Post a Comment