Hongkong võttis meid vastu 11 kraadiga. "Miks nii külm?" küsis Poiss täpselt sellise näoga, nagu minu käes oleks see masin, mis ilma teeb. Ema vastutab kõige eest, alati.
Lennujaamas köitis minu ja P tähelepanu kõigepealt Cafe Deco nimeline asutus. Praegu vaatan netist, et see polnud lihtsalt suvaline kohvik, vaid tegu on Hongkongi "leading and most successful restaurant group'iga". Nad küll hoiatasid meid, et hakkavad varsti kinni panema, aga meil õnnestus sellegipoolest seal kaks ringi jooke naha vahele ajada - mina valget veini ja P juba viskit. Kõrvallauas istus soomlanna, kes näägutas täiesti nonstop oma umbes 10-aastase tütre kallal, miks see midagi ei söö ja lennukis ka ei kavatse süüa. Ma imestan, et see laps tal üldse midagi sööb, kui ta kogu aeg niimoodi räägib.
Varsti selgus, et meie lapsed tahavad küll midagi süüa, ja me suundusime üles food courti, kus aga samuti juba vähemalt pooled kohad kinni olid. Ainsana lubas 24/7 töötada - yes, you guessed it: McDonalds. Poiss sai teist korda päeva jooksul burksi (Saigoni lennujaamas oli Burger King) ja ma tunnistan üles, et võtsin endale ka sealt friikartulid. :))) Kumbki mu Visa kaart ei töötanud, aga õnneks võeti seal vastu ka sularahadollareid, mida mul veel oli. Ja vahetusrahaks sain Hongkongi dollareid, nii lahe!
Kui me oma väravasse jõudsime, sattusime sabas kahe eesti mehe järele ja üks neist asus kohe rõõmsalt juttu ajama. Nemad olid neli nädalat mööda Taid ringi reisinud ja nüüd ka koduteel. Jutukas tüüp oli ilmselge tore geimees (mitte väga noor, aga meist ikka vist noorem), teine aga pigem selline, kes natuke häbenes, et ta kaasmaalastele n-ö vahele jäi. Niisugune, keda eales geiks ei peaks, kui ei kohtaks teda kahekesi teise kutiga niisuguses kohas ja olukorras. Nad istusid lennukis otse meie taga ja ajasime veel sealgi natuke juttu ja soovisime hommikul head kojujõudmist - nemad pidid Vantaalt sadamasse minema ja laevaga Tallinna sõitma.
Lounge on täitsa tore, varustatuse astmelt suht keskmine. Nendest, kus ma käinud olen, on kõige paremad ikka Riia ja Frankfurdi omad, vist (st Frankfurdis see, kus me Taist tulles kaks korda olnud oleme). Tallinna lounge, Berliini oma ja Frankfurdis see üks teine (kus ma pressireisilt tulles käisin), need on kindlasti viletsamad kui see siin.
Lennujaamas köitis minu ja P tähelepanu kõigepealt Cafe Deco nimeline asutus. Praegu vaatan netist, et see polnud lihtsalt suvaline kohvik, vaid tegu on Hongkongi "leading and most successful restaurant group'iga". Nad küll hoiatasid meid, et hakkavad varsti kinni panema, aga meil õnnestus sellegipoolest seal kaks ringi jooke naha vahele ajada - mina valget veini ja P juba viskit. Kõrvallauas istus soomlanna, kes näägutas täiesti nonstop oma umbes 10-aastase tütre kallal, miks see midagi ei söö ja lennukis ka ei kavatse süüa. Ma imestan, et see laps tal üldse midagi sööb, kui ta kogu aeg niimoodi räägib.
Varsti selgus, et meie lapsed tahavad küll midagi süüa, ja me suundusime üles food courti, kus aga samuti juba vähemalt pooled kohad kinni olid. Ainsana lubas 24/7 töötada - yes, you guessed it: McDonalds. Poiss sai teist korda päeva jooksul burksi (Saigoni lennujaamas oli Burger King) ja ma tunnistan üles, et võtsin endale ka sealt friikartulid. :))) Kumbki mu Visa kaart ei töötanud, aga õnneks võeti seal vastu ka sularahadollareid, mida mul veel oli. Ja vahetusrahaks sain Hongkongi dollareid, nii lahe!
Kui me oma väravasse jõudsime, sattusime sabas kahe eesti mehe järele ja üks neist asus kohe rõõmsalt juttu ajama. Nemad olid neli nädalat mööda Taid ringi reisinud ja nüüd ka koduteel. Jutukas tüüp oli ilmselge tore geimees (mitte väga noor, aga meist ikka vist noorem), teine aga pigem selline, kes natuke häbenes, et ta kaasmaalastele n-ö vahele jäi. Niisugune, keda eales geiks ei peaks, kui ei kohtaks teda kahekesi teise kutiga niisuguses kohas ja olukorras. Nad istusid lennukis otse meie taga ja ajasime veel sealgi natuke juttu ja soovisime hommikul head kojujõudmist - nemad pidid Vantaalt sadamasse minema ja laevaga Tallinna sõitma.
Lounge on täitsa tore, varustatuse astmelt suht keskmine. Nendest, kus ma käinud olen, on kõige paremad ikka Riia ja Frankfurdi omad, vist (st Frankfurdis see, kus me Taist tulles kaks korda olnud oleme). Tallinna lounge, Berliini oma ja Frankfurdis see üks teine (kus ma pressireisilt tulles käisin), need on kindlasti viletsamad kui see siin.
No comments:
Post a Comment