Taksosõit lennujaamast hotelli andis esimese maigu siinsete hindade... eee... mitmetahulisusest. Ma olin Tripadvisorist lugenud, kui palju see umbes maksma peaks (kohalikus rahas 160-170 000 dongi, 8-10 dollarit) ja mis taksofirmasid peaks kasutama, aga ka seda, et enne lennujaamast väljumist on mingi kioskite rida ja sealt võtke "fixed price taxi". Läksin sinna ja küsisin, mis see fixed price oleks, ja kuulsin vastuseks 25 dollarit, tore küll. Siis läksime välja, üks tüüp haaras varsti meist kinni, näitas mingit töötõendit ja puha, ning tema pakkumine oli 700 000 dongi. Jälle loobusime - aga ma kujutan ette, et nõrgema närviga inimene oleks juba läinud selle takso peale.
Natuke maad veel vasakule ja seal olidki Vinasuni ja Mailinhi taksod - ehk siis need kaks firmat, mida ka Tripadvisoris kasutada soovitati. Istusime peale ja taksomeeter pandi käima ja kohale jõudes näitas see 170 000 dongi, st 8 dollarit, st 6 eurot. Aga nii lihtne oleks olnud kolm korda rohkem maksta! Ja tüüpidel silm ka ei pilgu, kui nad seda hinda küsivad!
Hotelli jõudes ma ei olnudki niiiii väsinud - igal juhul oluliselt vähem väsinud kui mullu Mehhikosse jõudes -, aga mu haige jalake oli täiega paistes ja keeldus kõndimast. Nii et P ja lapsed läksid veel natukeseks linna peale, aga mina tellisin endale hotelli room service'ist klubivõileiva ja majakokteili. Ma võib-olla rohkem isegi ei täpsustaks, aga see kena väike eine ühele maksis rohkem kui meie tänased lõunasöögid neljale (tõsi, me jõudsime päeva jooksul selliseid kergeid lõunaid 3 tk teha). Hinnad oskavad siin linnas väga, väga erinevad olla.
Natuke maad veel vasakule ja seal olidki Vinasuni ja Mailinhi taksod - ehk siis need kaks firmat, mida ka Tripadvisoris kasutada soovitati. Istusime peale ja taksomeeter pandi käima ja kohale jõudes näitas see 170 000 dongi, st 8 dollarit, st 6 eurot. Aga nii lihtne oleks olnud kolm korda rohkem maksta! Ja tüüpidel silm ka ei pilgu, kui nad seda hinda küsivad!
Hotelli jõudes ma ei olnudki niiiii väsinud - igal juhul oluliselt vähem väsinud kui mullu Mehhikosse jõudes -, aga mu haige jalake oli täiega paistes ja keeldus kõndimast. Nii et P ja lapsed läksid veel natukeseks linna peale, aga mina tellisin endale hotelli room service'ist klubivõileiva ja majakokteili. Ma võib-olla rohkem isegi ei täpsustaks, aga see kena väike eine ühele maksis rohkem kui meie tänased lõunasöögid neljale (tõsi, me jõudsime päeva jooksul selliseid kergeid lõunaid 3 tk teha). Hinnad oskavad siin linnas väga, väga erinevad olla.
No comments:
Post a Comment