Tagasisõit

Ma ütleksin, et see sujus üllatavalt hästi. Panime äratuskellad kuueks, lastel poole seitsmeks. Umbes kolmveerand kaheksa sõitsime autoga maja juurest välja, väike "sara" mahutas kõik meie kohvrid-kotid ja oleks rohkemgi mahutanud (kunagi Terracinas õnnestus meil ikka üle noatera see rendiautoga lennujaama sõitmine). Tee peal mingeid viperusi ei esinenud, Cancuni lennujaama terminalide sildid olid selged ja ühemõttelised, Europcari roheline plagu hakkas paistma otsekohe. P sõidutas meid kottidega terminali juurde ja naasis ise Europcari, kust ta veel pärast autoga lennujaama ära toodi.

Nii professionaalset check-in'i nagu Cancunis ei ole mina veel elus näinud (ja ma olen neid omajagu näinud küll). Vana suutis meid ilusasti kuni Tallinnani sisse tshekkida ning esiteks ütles, et ei, me ei pea Houstonis oma kohvreid ühelt pagasilindilt teisele tõstma, ja teiseks oli ka võimeline seletama, MIKS me ei pea seda tegema (sest me sõitsime mõlemad otsad Continentaliga, eelmine kord oli pikk lend Lufthansa oma).

Ka Houstonis sujus kõik märksa paremini kui sinnasõidul. Jälle oli kasu sellest, et me sõitsime mõlemad otsad Continentaliga, sest nüüd saime passikontrollil lühemasse sabasse! Ja jälle ei pidanud Tüdruk ühtegi sõrmejälge andma! Ruby's Diner juba ootas meid tuttavas kohas ja tuttavate imemaitsvate burgeritega ning ma alustasin seal ka valge veini doseerimist, et lennukis korralikult magada.

Muidugi oli kasulik ka see, et nüüd me teadsime, et passidega tuleb veel enne pardaleminekut seal letis mingi trikk teha, ja tegime selle ära varem, ilma sabadeta. Poiss jäi meie väravasse istuma ja lugema, Tüdruk oli ammu lennujaama peale laiali vajunud ning meie P-ga suundusime baari otsima. :))

Continentali lennuk oli poole väiksem kui Lufthansa oma, 3+4+3 asemel 2+3+2, täitsa naljakas. Mis aga tähendas, et meist neljast pidi keskel istuma ainult Tüdruk, mis ülejäänutele muidugi sobis. Kuigi algul jäi mulje, et ise tuleb sel lennul osta kõik söögid ja muu, siis tegelikult tuli osta ainult "muu" ehk alkohol, toit ja karastusjoogid olid ikka pileti hinna sees juba.

Valge veini doseerimine Ruby's Dineris, Cat Cora nimelises baaris ja lõpuks Continentali pardal õnnestus mul hästi, nii et magasin iseenda ja lennuki kohta suurepäraselt. Tõenäoliselt oli kasu ka sellest, et ma sain seda teha lennuki akna ja P vahel, mitte Tüdruku või mõne kaaluka võõra kõrval. :))

Frankfurdis ümberistumisest ei ole nagu eriti midagi meeles... suht väike vahe oli meil seal plaani järgi ja kiirustasime väravasse, aga väljalend veidi hilines. Ilmselt tänu sellele jõudsid ilusasti ühelt lennult teisele ka meie kohvrid ja kotid, mis meeldiva üllatusena samal õhtul Tallinnas pagasilindile ujusid. Pealtnäha olime tagasireisil olnud ühe päeva hommikust teise päeva õhtuni, tegelikult muidugi vähem, "ainult" 25 tundi.