No ma tõesti hoidsin mõlemat pöialt, et viimasel päeval ikka jälle randa saaksime. Ja hommikul säras päike nii nagu vist mitte iial varem. Ainsatki pilveraasu polnud! Kuigi mul oli vahepeal olnud plaan minna proovima imekauneid ümmargusi diivaneid ranna päris-päris taga otsas, mõtlesime siiski ringi ning läksime Ana ja Jose juurde, kus me juba korra varem käinud olime. See oli see kõige ilusam koht, längu vajunud palmi, mitut sorti lamatsite ja värviliste jookidega. :)) Terve päeva olime seal.
Õhtusöögiks on meil ka ju komme valida juba tuttav koht, mis on kõige rohkem meeldinud, aga otseselt sellist lemmikkohta meil Tulumis ei tekkinudki... siis otsustasime La Vita e Bella kasuks, kus olime käinud rannas ja kus ma olin söönud kõige-kõige maitsvamat kala. Pealegi, päris-päris rannas polnud me ju seni õhtust söönudki.
Paraku järgnes imeliselt päikeselisele päevale uskumatult külm õhtu. Kui me Catherine'i öeldud Fahrenheitid õigesti ümber arvutasime, tegi see 15 kraadi Celsiuse järgi! Nii et päris mere ääres õues istumise ilm polnud. Sõime siis "sees" - väga tinglikult, no ütleme, varju all. Tahtsime, et oleks natuke eriline, viimane õhtu jne, ja tellisime üle mõistuse palju muidugi, kõhud said täitsa punni.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment