Sellest ma pole jõudnudki kirjutada. Reede õhtul käisime siis söömas seal „katalaani kõrtsis“, millest ma ükskord veidi irooniliselt kirjutasin. Ja väga hea toit oli jälle, ehkki ega ma tõeliselt halba sööki Barcelonas ei saanudki.
Kuid rääkida tahtsin hoopis sellest, et istusime väljas, Marina ja mingi teise tänava nurgal, ning kui me parasjagu arvet maksime, jalutasid mööda R-O ja P! Selline juhuslik kohtumine suurlinna tänavanurgal! :)) Nemad olid saanud just sel päeval oma resto müügiga lõpuks ühele poole ning olid käinud all sadamas õhtust söömas ja kõndisid mööda Marina tänavat kodu poole!
Olime mitu korda mõelnud, et peaks ikka neile helistama ja veel korra kokku saama, aga noh, tegemist ju nii palju kogu aeg … ja nendel muidugi ka seoses kogu selle asjaajamisega. Aga nüüd oli nii tore kokku saada, läksime paar tänavavahet ülespoole ja istusime meie maja kõrvalkvartalis suht suvalises kohas maha – peaasi, et sai õues istuda ja mõned joogid võtta ja juttu ajada. P oli seekord kah üsna inimese nägu, paar päeva juba puhata saanud.
Dr R-l oli olnud viimane päev töö juures ja firma suvealguse pidu, mis temale ühtlasi nagu lõpupidu, nii et ta oli enda sõnul tol päeval juba harjunud kaelustades jumalaga jätma … ja viskus lahkumisel ka R-O-le käte vahele. „Ooo, Koidu, kas ma tohin su meest pisut pikemalt kallistada?“ küsis too selle peale. :))))) Aga ei tohtinud.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment