Sunday, July 13, 2008

Natuke kokkuvõtteid

Veidral kombel on mul olnud Barcelona-järgses Eestis palju raskem kohaneda kui teistpidi. Esiteks muidugi ilm, mis on siin ju üsna masendav. Nüüdseks olen ligi kaks nädalat taas Eestis olnud, aga mul on ikka veel kogu aeg külm! Nojah, siin ON ju külm – aga ma näen, et teised inimesed kannavad t-särke, kui mina kannan pikkade varrukatega pluusi + kampsunit!

Mõned on küsinud, et mis mulle Barcelonas või üldse reisil olles kõige rohkem meeldis. Appikene, seda on muidugi jube raske öelda. Päike. Valged kalad. Magusad ja mahlased kirsid. Hea ja odav roosa vein. See, et ma üldse olin niimoodi puhkusel, kuu aega järjest, pealegi veel Vahemere ääres – peaaegu kujuteldamatu, kui poleks seda ise läbi teinud. :))

Aga kohtadest siis. Paluks arvestada, et ma olin Barcelonas teist korda, seepärast (ilmselt) pole selles nimekirjas mõnda tippvaatamisväärsust – need vaimustasid mind juba eelmisel korral ära. :))

Mõlemad Gaudi tehtud majad, kus me sees käisime: La Pedrera ja Casa Battlo. Muuseumidest meeldis mulle kindlasti kõige rohkem linna ajaloo muuseum (Museu d’Historia de la Ciutat), mis asub vanalinnas. Loomaaed oli palju parem, kui raamatutes räägitakse, õnneks jäin uskuma R-O ja ühe dr R sealse kolleegi juttu. Ciutadella park oli väga tore, ma kujutlesin seda hoopis teistsugusena ... IMAX-kino oli pöörane elamus!!! :)) Ja Font Magica, see imeline purskkaev! Santa Caterina turg meeldis mulle üliväga, hoolimata kõigist äpardustest ja turu natuke ebameeldivast ümbrusest.

Väljasõitudest: Lloret de Mar’i veepark oli absoluutselt super – tõesti sobib igasugustele vanustele ja eelistustele (nii ägedamaid kui ka leebemaid atraktsioone). Ma arvan, et parim veepark, kus me käinud oleme, ja me ikka oleme neis käinud küll. :)) Ja minule oli Valencia väga positiivne üllatus – ma ei oodanud sealt mitte kui midagi, läksime lihtsalt A-M-le ja E-le külla … aga ufokvartal oli vapustav ja vanalinn jättis ka supermeeldiva mulje, sinna tahaks kindlasti kunagi veel minna.

Hästi toredad olid nii kaks õhtut tšikkidega kui ka kaks õhtut A-M ja E-ga kui ka poolteist õhtut R-O ja P-ga. Väga meeldejäävad üritused kõik! :))

Poiss pahandas minuga hiljuti, et ma ei ole kirjutanud sellest, et sõjamuuseumis oli üks Eestis tehtud … mingi asi, mingi kahur? Et umbes see pidigi kõige tähtsam asi olema, et millest ma siis üldse kirjutan siin blogis, kui ma sellestki pole kirjutanud! :)) Siis ma ütlesin, et igaüks võib ise kirja panna, mis neile Barcelonas kõige rohkem meeldis, aga noh, ega noortel pole ju aega. :))

Ma oskan siiski öelda nii palju, et Poisile meeldisid väga nii sõjamuuseum kui ka linna ajaloo muuseum. Oligi see jutt, et raske öelda, kumb rohkem meeldis. Tüdruk ütles, et talle meeldis kõige rohkem šokolaadimuuseum, aga tegelikult oli näha, kuidas teha inspireerisid mõlemad kunstimuuseumid – Miro ja Picasso. Tuli koju ja kukkus joonistama-jäljendama, kusjuures minu meelest väga osavalt. No ja muidugi meeldis neile mõlemale väga rannas käia ning Tüdrukule ka šoppamas. :)) Ma oleksin ausalt öeldes ise ka palju rohkem šopanud, ma ei tea, aega nagu ei jäänud selleks nagu üldse … :))

Millest mul veel kahju on, mis jäi käimata. Eelkõige Palau de la Musica Catalana – aru ma ei saa, ma tahtsin sinna juba eelmisel korral minna, ja nüüd ka ei saanud käidud. Ja siis see näitus filmi ja foto suhetest, kuhu ma samuti kavatsesin minna … Sardana tantsu ei näinud, kuigi teadsin, kus ja millal seda tantsitakse. Laste teemadest võlukunsti muuseum, Poble Espanyol, Tibidabo lõbustuspark. Aga muu oligi juba selline varuvärk, et kui ei ole rannailma. No ja väljasõite oleks võinud ju lõputult teha: Port Aventura, Andorra, Sitges, Girona, Figueres, Montserrat, Tarragona jne.

4 comments:

lontu lõvikutsu said...

Mis asi siis ikka täpsemalt? Kahurite tegemisest Eestis 20. sajandil ei ole küll kuulnud, võibolla Arsenalis tehtud püstolkuulipilduja pigem? Neid tehti enne sõda meil küll. Muidugi valati suurtükke Tallinnas sajandeid varem. Haapalust on leitud perliidist (beeta raua kritallivõrestruktuur, miskipärast eesti veebi seda sõna selles tähenduses pole kasutatud) raudsuurtükk, selgituseks, et perliidi valmistamine avastati 19. sajandi keskpaiku, aga suurtükk oli 16. sajandist.

Koidu said...

Täpsustaval uurimisel selgus, et tegu oli Eestis valmistatud käsiautomaatrelvaga (vms). Võimalik, et see oligi Sinu nimetatud püstolkuulipilduja. Meie perekonna spetsialist ei viibi hetkel kahjuks küsimiskaugusel. :)) Igatahes oli see relv Barcelonasse sattunud Hispaania kodusõja käigus ja sealses sõjamuuseumis kenasti eksponeeritud.

lontu lõvikutsu said...

Siis oli see päris kindlasti Arsenali püstolkuulipilduja - kahe sõja vahel veel käsitulirelvana klassifitseeruvaid automaate ei valmistatud - polnud veel mõeldud välja püstoli ja vintpüssi vahele jäävate laskeomadustega padrunit, mis oleks ühtaegu kaugele lendav kui ka piisavalt väikese tagasilöögiga, et käest automaat tuld andes end kohe pikali ja mitu meetrit taga pool ei leiaks. Arsenali püstolkuulipildujaid tehti kahekümnendatest juba.
Ma käisin oma neiuga Kaupmeestelinnas sealse arenal relvamuuseumi kaks esimest korrust üsna läbi, kolmapäeviti saab tasuta. Mõlemal korral oli kahjuks vaid paar tundi aega muuseumi avamise ja loengu vahel, tegelikult oleks veel palju vaadata olnud. Esimene korrus täis suurtükke, haubitsaid, miinipildujaid, mõned raketid ja kahtlasemad riistapuud. Teine korrus - mõõgad, püssid, püstolid, raudrüüd ... kaheksakümnendate mudeliteni välja või vaat, et tänapäevased käsitulirelvad ka. Kolmandal pidi olema väike rahuvalvajate ekspositsioon - legendaarsed taanlased ju tegid korra Jugoslavias neid rünnanud serblastele tankidega säru isegi. Väga haruldane tänapäevastes rahuvalvemissioonides. Tegelikult võinuks seal päevi veeta :) Isegi neiule jätkus kuulamist ... tänapäevasematel tukkidel on ju iga teise relva kohta midagi rääkida.

Koidu said...

ma olen kogu aeg mõelnud, kus kuradi kohast mu pojal see jubedaim sõja- ja relvahuvi on päritud, aga nähtavasti on see ikka kuskil teie ühiste esivanemate geenides, kuskil kaugemal :)))