Fotod: endine kuninglik suvepalee, osa 1

Eile ja täna: lühiülevaade

Eile päeval, kui mina ennast spaas mudida lasin, käis dr R koos lastega Cha-amis. See on väiksem kuurortlinn Hua Hinist 20 km põhja pool. Midagi eriti huvitavat ei jõudnud nad selle mõne tunni jooksul avastada, aga kohalike elanike rannakombeid olnud siiski päris põnev jälgida (ükskord panen pildid üles).

Eile õhtul käisime Sasis, mis nimetab ennast “dinner theatre”. Komplektmenüüga õhtusöök (4 käiku, igaühes vähemalt 3 valikut, kuni 10-aastastele odavam variant lastepraad + magustoit) ning etendus – Tai traditsioonilised tantsud ja võitluskunstide demonstratsioonesinemised. Eks see üks turistilõks muidugi oli, aga siiski huvitav vaadata, lapsed vahtisid täitsa lummatult.

Ilmselt meie kalleim õhtusöök siin Tais seekord, nelja peale ca 1550 krooni, aga selle hinna sees oli siis ka etendus, kaks pudelit veini ja transport “kodust” teatrisse ja tagasi. Tõsi, see koht asub ainult ca 250 meetri kaugusel meist, nii et muidugi oleksime võinud jala minna, aga … valged inimesed ei käi jala … :)) see on üks teema, millest olen tahtnud eraldi kirjutada, loodan seda ikka veel teha.

Täna olime algul mõned tunnid basseini ääres, siis käisime Hua Hinis jalutamas ja vaatamisväärsustega tutvumas (raudteejaam, Sofitel, rand, vanalinn), üritasin uusi päevitusriideid osta (tulutult), täiendasime koduseid toiduvarusid. Pärast olid lapsed jälle basseinis ja proovisid tennist mängida, meie ka ujusime, jube mõnus bassein on siin ikka. :))

Õhtust sõime jälle seal Rua Rimtarnis, ägeda mänguväljakuga laevarestoranis, ja nüüd olime toidu tellimisega targemad, arutasime paremini läbi, tänu millele jättis see ka palju võimsama mulje … ja šeff tõi meid jälle veoautoga koju! Uskumatu mees! Uskumatu rahvas, üleüldse, vähemalt suurem osa neist.

Fotod: siinseid sõidukeid

Esimesel pildil on siinne marsa, mille pilet maksab 10 bahti (3.50). Liiga tumedal pildil on kohalik takso koos juhiga. Poiss on ühel pildil koos tuk-tuki ülisõbraliku juhiga, dr R sõidab tuk-tukis ja Tüdruk on roninud marsasse. Eks tagant otsast on kõik need sõidukid üsna ühesugused.

Juhtide poseerimise eest eraldi maksma ei pidanud, aga ma küsisin luba pildistamiseks siis, kui juht oli natuke liiga kallist hinda küsinud. Et sain pildi nagu kauba peale, aga jah, takso pilt on vilets.

Fotod: ikka veel Khao Takiab

Hiigelsuure kuldse Buddha juures elasid väikesed sabatud kassipojad. Seal oli kaks korjandust: Buddha heaks ja kassipoegade toitmiseks. Mina hääletasin muidugi kohe kassipoegade poolt. Dr R otsustas asja tõdemusega, et Buddha ise oleks ka pigem kassipoegi toetanud. :))

Vaade on siis Khao Takiabi mäe poolt mööda randa Hua Hini poole. Nende vahe on mingi 6-7 km. Meie elame umbes poolel teel seal vahel, pigem Takiabile pisut lähemal.

Ja see kaldale uhutud kala on vist merikurat.

Fotod: Khao Takiabi kalurikülas

Fotod: Khao Takiabi tempel ja vaated

Esimene pilt pole muidugi mitte templist, vabandust. :)) See totakas Blogger paneb pildid üles vastupidises järjekorras võrreldes sellega, mis mina mõtlesin.

Fotod: ahvid Khao Takiabil

If turning 40 feels like this ...

... I could do it every day. :))

Minu sünnipäevakink oli Custom Element Journey pakett The Barais, mis on Hyatti spaa. "Emme laseb ennast terve päeva mudida," selgitas dr R seda lastele. No mitte päris terve päeva. :)) Mingi 4 tundi ja natuke peale. Aga jube mõnus on nüüd olla küll, ja mis puutub sellesse _kohta_, siis ma ei kujutanud üldse ette, et niisuguseid on olemas. Võib-olla on mul kunagi veidi rohkem sõnu.

Kõhu orjamise päev

Dr R ja Tüdruk käisid täna umbes 5-tunnisel kokanduskursusel koos ühe Rootsi paari ja ühe vanema norralannaga. Tai tädi korraldas seda, algul käidi koos turul ja siis mindi tema juurde koju kokkama. Täitsa huvitav oli olnud ja ise tehtud mereannisuflee toodi koju kaasa kah. Pluss paljundatud retseptiraamat, kuhu Tüdruk oli veel usinasti märkmeid teinud.

Meie Poisiga veetsime laisa hommikupooliku basseini veerel, vahepeal jalutasime ka mere ääres, ja suundusime lunchile kolme tüdruku nuudlipoodi, mis oli paraku suletud – sildist jäi mulle mulje, et homme teevad uuesti lahti. Läksime siis siiasamasse lähedale pubisse nimega Lost, mis osutus ülimeeldivaks üllatuseks – tilaapia kalakastmes oli lihtsalt super, ma suutsin vaevu hoiduda iga luukest eraldi üle lutsimast. :)) Poiss sai vahelduseks sooja võileiba salaamiga – lapsed söövad küll Tai toitu, aga meelsasti võtavad vahepeal midagi tavalisemat kah.

Kui kokkajad tagasi tulid, veetsime veel aias aega, seekord mere pool, seal on kah lamamistoolid, ja käisime nüüd kõik meres ära, päris mõnusad lained olid.

Õhtusöök linnas, aga teisel pool kesklinna, kus me varem polnud üldse käinudki. Kokanduskursuse tädi oli andnud kah mõned soovitused ja siis me läksime sinnakanti ja sõime õhtust Baan Itsaras, mida oli soovitanud nii tädi kui ka Lonely Planet ja Frommer’s. :))

Võib-olla oli asi selles, et me mõtlesime tavalisest paremini läbi, mida me täpselt tellime (lastele üks kindla peale minev, liha sisaldav eelroog, meile ja Poisile vürtsikuse kindlustamiseks üks salat, Tüdrukule ikka see üks asi, mida see vaene laps peaaegu igal õhtul sööb (frititud kana … mis need cashew nuts eesti keeles ongi, igatahes mingite pähklitega), ja siis veel kuningkrevetid (?) magusas basiilikukastmes ja aurutatud kalmaar sidrunikastmes, pluss hunnik riisi – no igatahes oli see super, ja kui arvestada, et koos päris mitme õlle ja muu joogiga (sh ma arvan 3 värskelt pressitud mahla) läks see kõik kokku maksma Eesti rahas alla 500 krooni, siis oli ilmselt tegu meie senise siinoleku parima hinna ja kvaliteedi suhtega.

Tuk-tukiga tulime jälle tagasi, mulle tegelikult ei meeldi need jubedad aparaadid, aga ülejäänud perekond tundub neid kaifivat. Sihuke takso ja Ameerika mägede vahepeal paiknev atraktsioon. :))

Mida me siin joome

Täna õhtul Monsoonis jõime esimest korda veini, seal oli see suht normaalse hinnaga. Üldiselt on vein jube kallis, isegi Eestiga võrreldes, ja eriti võrreldes kõige muu siinsega. Odavamates kohtades ei ole veini üldse olemaski.

Nii et enamasti joome kohalikku õlut, peamiselt Singhat. Monsoon oli keskmisest kallim koht ja seal maksis 0,33 l Singha 90 bahti, Hyattis 130 bahti. Ma arvan, et “kolme tüdruku nuudlipoes” on õlu 30 bahti (kroonideks jagage kolmega).

Õhtul oleme seganud endale mõne džinn + tooniku või brändi + jäätee, aga dr R toetab kohalikku majandust veelgi aktiivsemalt ja joob mingit jubedust, mille sildil ei ole ühtegi ladina tähte, aga mis on 35 kraadi kangune ja 625 ml pudel maksab sõltuvalt margist 60-75 bahti (20-25 krooni). Minu arust lõhnab see jook täitsa ilgelt, aga dr R sõnul tal mingeid ebasoovitavaid kõrvalmõjusid ei ole. :)) Segab teist laimitoonikuga.