Täna õhtul Monsoonis jõime esimest korda veini, seal oli see suht normaalse hinnaga. Üldiselt on vein jube kallis, isegi Eestiga võrreldes, ja eriti võrreldes kõige muu siinsega. Odavamates kohtades ei ole veini üldse olemaski.
Nii et enamasti joome kohalikku õlut, peamiselt Singhat. Monsoon oli keskmisest kallim koht ja seal maksis 0,33 l Singha 90 bahti, Hyattis 130 bahti. Ma arvan, et “kolme tüdruku nuudlipoes” on õlu 30 bahti (kroonideks jagage kolmega).
Õhtul oleme seganud endale mõne džinn + tooniku või brändi + jäätee, aga dr R toetab kohalikku majandust veelgi aktiivsemalt ja joob mingit jubedust, mille sildil ei ole ühtegi ladina tähte, aga mis on 35 kraadi kangune ja 625 ml pudel maksab sõltuvalt margist 60-75 bahti (20-25 krooni). Minu arust lõhnab see jook täitsa ilgelt, aga dr R sõnul tal mingeid ebasoovitavaid kõrvalmõjusid ei ole. :)) Segab teist laimitoonikuga.
Monday, December 22, 2008
Naudingute päev
Pikk hommikupoolik basseini ääres, dr R ja Tüdruk käisid ka mere ääres jalutamas ja ujumas. Lunch “kolme tüdruku nuudlipoes”, see on siin meie lähedal üks pisike, umbes viie lauaga koht, kus saab riisi, nuudleid ja mereelukaid, neljakesi 70-80 kr eest söönuks. Me käisime seal esimesel päeval ja dr R on pärast mitu korda sealt sööki koju toonud … see koht püsib meil kindlalt esikolmikus, koos Hyatt Regencyga. :))
Seejärel käisime Sasis ja bronnisime 24.12 õhtuks laua, sellest räägin siis, kui see kätte jõuab. Ja pärast seda läksin mina jälle Jasmine Spasse, kus eile maniküüris käisin, ja seekord võtsin Tai massaaži, esimene kord minu elus. Tund aega 250 bahti = 85 kr. 2 tundi olnuks 400 bahti = 135 kr, Go Spas maksab 2 tundi Tai massaaži 950 krooni, ha-ha-haa. Kusjuures ma võin kihla vedada, et Kuressaares teeb seda mingi memm, aga minule tegi täna … pesuehtne Tai ladyboy! :)))
“Kust sa aru said, et see see oli?” küsis dr R pärast pisut kahtlustaval häälel … :))) Eks ma olin natuke pinges algul (no ma ikka teen ju naisel ja mehel vahet), aga ei kõlvanud nagu hakata kauplema, et kas siin mõnda “päris” naist masseerijat pole. :)))
Tai massaaž polegi meie mõistes ju päris massaaž, vaid rohkem nagu mingi võimlemine. Täna oli ka kuidagi eriti palav päev, ma olen vähemalt viis korda juba duši all käinud.
Õhtul läksime linna, kõigepealt ööturule, juba valges. Ostsime õige mitu asja, pisikesi kingitusi, peamiselt iseendale. :))
Õhtusöök restoranis Monsoon, selline “ilus” koht keset turismirajooni peatänavat. Ühesõnaga kõige ilmselgem turistilõks, aga … sellegipoolest super. Ülimaitsvad söögid ja laitmatu, sealjuures väga meeldiv teenindus. Kui turistilõksud on sellised, siis ma käin nendes mõnikord väga hea meelega. :))
Seejärel käisime Sasis ja bronnisime 24.12 õhtuks laua, sellest räägin siis, kui see kätte jõuab. Ja pärast seda läksin mina jälle Jasmine Spasse, kus eile maniküüris käisin, ja seekord võtsin Tai massaaži, esimene kord minu elus. Tund aega 250 bahti = 85 kr. 2 tundi olnuks 400 bahti = 135 kr, Go Spas maksab 2 tundi Tai massaaži 950 krooni, ha-ha-haa. Kusjuures ma võin kihla vedada, et Kuressaares teeb seda mingi memm, aga minule tegi täna … pesuehtne Tai ladyboy! :)))
“Kust sa aru said, et see see oli?” küsis dr R pärast pisut kahtlustaval häälel … :))) Eks ma olin natuke pinges algul (no ma ikka teen ju naisel ja mehel vahet), aga ei kõlvanud nagu hakata kauplema, et kas siin mõnda “päris” naist masseerijat pole. :)))
Tai massaaž polegi meie mõistes ju päris massaaž, vaid rohkem nagu mingi võimlemine. Täna oli ka kuidagi eriti palav päev, ma olen vähemalt viis korda juba duši all käinud.
Õhtul läksime linna, kõigepealt ööturule, juba valges. Ostsime õige mitu asja, pisikesi kingitusi, peamiselt iseendale. :))
Õhtusöök restoranis Monsoon, selline “ilus” koht keset turismirajooni peatänavat. Ühesõnaga kõige ilmselgem turistilõks, aga … sellegipoolest super. Ülimaitsvad söögid ja laitmatu, sealjuures väga meeldiv teenindus. Kui turistilõksud on sellised, siis ma käin nendes mõnikord väga hea meelega. :))
Sunday, December 21, 2008
Päeva kild
"Põhiline mure on see, et jää otsa ei saaks." (dr R)
Stephenil on õige mitu jääresti, aga me tarvitame jääkuubikuid kõigi jookide sees, kaasa arvatud õlu, nii et ... :))
Stephenil on õige mitu jääresti, aga me tarvitame jääkuubikuid kõigi jookide sees, kaasa arvatud õlu, nii et ... :))
Mõned lingid
Lisasin varasematesse postitustesse mõned restolingid, siin ka link Stepheni korteritele (meie oma on tema Apartment 1) ja meie naabermajale Hyatt Regencyle.
Tänase päeva highlight’id
1) tripp endisesse kuninga suvepaleesse Hua Hini ja Cha-ami vahel, siit meie juurest 15-20 km, nimi on Phra Ratchaniwet Marukhathayawan (loodan, et kõik jätsid selle nime täpselt meelde). :))
Takso viis meid otse kodust sinna ja ootas, kuni me saime kõik vaadatud, või täpsemalt, kuni keskpäevane palavus meist võitu sai, ja siis tõi ta meid tagasi Hua Hini, Market Village’isse, ja see lõbu – takso ligi 3 tundi meie käsutuses – maksis 700 bahti ehk mingi 240 krooni. Ma olin dr R-le öelnud, et küsi, mis see maksab, ja paku siis 20-25% vähem, aga kuuldes taksojuhi öeldud hinda vaatas ta kurvalt minu poole ja ütles, et sellest hinnast ei tahaks ta küll enam alla kauplema hakata, ja ma olin nõus.
Suveloss ise oli ka super! Palju suurem elamus, kui ma olin lootnud. Palju turiste, aga 95% neist kohalikud, või no vähemalt pilusilmad. Ilus koht. Meenutas natuke Trieste Miramaret (keskiga on käes siis, kui iga koht, kus sa käid, meenutab sulle mõnda eelmist …)
2) Tüdruk sai hobusega ratsutada, sõitsid koos mingi vanamehega mööda liivaranda siit Hua Hini ja tagasi. Mina olin öelnud, et kuidas ikka nii, ta ei oska ju ratsutada (ehkki ise arvab, et oskab), ja kiivreid siin ka ei anta. Dr R lahendas olukorra nii, et maksis kinni ka teise hobuse, millega instruktor (vms) Tüdruku kõrval sõitis. Kokku 800 bahti (270 kr).
3) ma käisin siin lähedal ühes väikeses “spaas” (nii nimetavad nad massaaži- jm salonge). Muidu maniküür maksis 200 bahti ja pediküür kah 200, aga kui võtsid mõlemad, oli kokku 300 bahti (= 100 kr). Vähemalt meil Sakus sisaldavad mõlemad protseduurid küll rohkem massaaži ja kreemitamist, siin oli seda väga vähe (jalamassaaž on eraldi teenus), aga see-eest keskenduti küüntele väga-väga korralikult, nii et ma olen igati rahul ja lähen sinna ilmselt veel.
4) õhtusöögiks sõitsime Khao Takiabi, restorani Rua Rimtarn, mis on tehtud päris suure laeva peale. Toit oli OK, ehkki millegagi pahviks ei löönud (inimene harjub heaga nii kiiresti …), küll aga asus laeva kõrval uskumatult suurepärane mänguväljak, nii et Tüdruk lausa mangus, et läheme sinna restosse veel, ja teenindus oli ka üle prahi, ulatudes sinnamaani, et ülemkelner või kes iganes ta oli, igatahes mingi ülemus, tõi meid tasuta koju ära (mingi 3-4 km) … väikese veoauto või pakiauto lahtises kastis!!! :)))
5) ma leidsin ja bronnisin endale sünnipäevakingi!!! Ja sain vastuse ka, et sobib täpselt nii, nagu ma tahtsin. Aga ma ei räägi teile veel, mis asi see on! :)))
Takso viis meid otse kodust sinna ja ootas, kuni me saime kõik vaadatud, või täpsemalt, kuni keskpäevane palavus meist võitu sai, ja siis tõi ta meid tagasi Hua Hini, Market Village’isse, ja see lõbu – takso ligi 3 tundi meie käsutuses – maksis 700 bahti ehk mingi 240 krooni. Ma olin dr R-le öelnud, et küsi, mis see maksab, ja paku siis 20-25% vähem, aga kuuldes taksojuhi öeldud hinda vaatas ta kurvalt minu poole ja ütles, et sellest hinnast ei tahaks ta küll enam alla kauplema hakata, ja ma olin nõus.
Suveloss ise oli ka super! Palju suurem elamus, kui ma olin lootnud. Palju turiste, aga 95% neist kohalikud, või no vähemalt pilusilmad. Ilus koht. Meenutas natuke Trieste Miramaret (keskiga on käes siis, kui iga koht, kus sa käid, meenutab sulle mõnda eelmist …)
2) Tüdruk sai hobusega ratsutada, sõitsid koos mingi vanamehega mööda liivaranda siit Hua Hini ja tagasi. Mina olin öelnud, et kuidas ikka nii, ta ei oska ju ratsutada (ehkki ise arvab, et oskab), ja kiivreid siin ka ei anta. Dr R lahendas olukorra nii, et maksis kinni ka teise hobuse, millega instruktor (vms) Tüdruku kõrval sõitis. Kokku 800 bahti (270 kr).
3) ma käisin siin lähedal ühes väikeses “spaas” (nii nimetavad nad massaaži- jm salonge). Muidu maniküür maksis 200 bahti ja pediküür kah 200, aga kui võtsid mõlemad, oli kokku 300 bahti (= 100 kr). Vähemalt meil Sakus sisaldavad mõlemad protseduurid küll rohkem massaaži ja kreemitamist, siin oli seda väga vähe (jalamassaaž on eraldi teenus), aga see-eest keskenduti küüntele väga-väga korralikult, nii et ma olen igati rahul ja lähen sinna ilmselt veel.
4) õhtusöögiks sõitsime Khao Takiabi, restorani Rua Rimtarn, mis on tehtud päris suure laeva peale. Toit oli OK, ehkki millegagi pahviks ei löönud (inimene harjub heaga nii kiiresti …), küll aga asus laeva kõrval uskumatult suurepärane mänguväljak, nii et Tüdruk lausa mangus, et läheme sinna restosse veel, ja teenindus oli ka üle prahi, ulatudes sinnamaani, et ülemkelner või kes iganes ta oli, igatahes mingi ülemus, tõi meid tasuta koju ära (mingi 3-4 km) … väikese veoauto või pakiauto lahtises kastis!!! :)))
5) ma leidsin ja bronnisin endale sünnipäevakingi!!! Ja sain vastuse ka, et sobib täpselt nii, nagu ma tahtsin. Aga ma ei räägi teile veel, mis asi see on! :)))
Saturday, December 20, 2008
Eile ja täna
Eile hommikul käisime linnas Market Village’is – kujutlesin seda rohkem turuks, aga see on ikka kaubanduskeskus. Suures Tesco poes oli avaram napsivalik, pluss meil oli vaja lambipirne, lastele krõbinaid jm, mida siinsed “külapoed” pakkuda ei suutnud. Lõunat sõime sealsamas keskuses, kohalike kiirsöögikohas, ca 65 krooni nelja peale (!). Pärast olime basseini ääres ja rannas, kus mööduv kaupmees mulle kiiresti Tüdruku jaoks uue kleidi maha müüs (130 kr).
Õhtul jalutasime mööda mereranda linnast teisele poole, st Khao Takiabi suunas, ja sõime vahelduseks jälle sellises peenemas kohas, mil nimeks Let’s Sea (jah, just niimoodi, selline naljanimi). Väga kena oli. Võtsime 6 eelrooga ja suure kausi kleepuvat riisi, ahvatlevaid eelroogi oli nii palju, et põhiroogadeni me ei jõudnudki. :))
Täna hommikul sõitsime Khao Takiabi mäe otsa, kus on tempel ja kus elab kümneid ahve – lihtsalt lahtiselt, inimesed käivad neid vaatamas ja toitmas. Ning Tüdruk sai kah neid toita ja oli jube rahul, kui ahvid mööda tema keha üles ronisid ja tal küljes rippusid. Aru ma ei saa, kuidas inimesele võib selline asi meeldida! :))
Tulime sealt jala alla ja vaatasime tee peal veel ühte templit ja hiigelsuurt kuldset Buddha kuju ja ilma sabata kassipoegi selle juures ja kalapaate ja kalureid, ja maitsesime värskeid krevette ja mingeid karploomi kaluri leti juures ja kavatsesime Khao Takiabi külas lunchi süüa … aga panime esimest korda söögiga täiesti pange, sest see oli hoopis selline tüdrukutebaar (vastikud vanad valged mehed …). Kuid ega nad ei saa ju sildile kirjutada, et nii ja naa, seepärast kirjutavad nad hoopis “Thai & European food”, ja meie olime väsinud ja tahtsime kohta, kus Tüdruk saaks vahelduseks süüa muud kui Tai toitu … ja nii oligi. Süüa me saime, aga see võttis meeletult kaua aega, ja mingit elamust kah polnud, ehkki kogemuse võrra saime targemaks.
Pärast jälle paar tundi basseini ääres ja õhtul linna peal, õhtust sõime täiesti mere ääres, seal on selline sadamakai või -sild, mille peal on mitu restot järjest. Meekaruna Seafood oli me tänane koht, ja kuigi algul oli natuke probleeme – neil ei olnud paari asja, mis me olime valinud –, siis lõpuks kõik laabus, ja elamusi oli kuhjaga, eriti dr R-l ja Poisil, kes sõid kuiva kanakarrit ja nägid kurja vaeva, et mitte näidata välja, kuidas see nende suid põletas. :))
Ja pärast jalutasime veel natuke linna peal ja ööturul, aga seal oli täna nii kohutavalt-väsitavalt palju rahvast … laupäev ju. Mõnus on elada linnast väljas nii rahulikus kohas, ehkki ka siia on inimesi juurde tulnud, kuid siiski täielik rahu ja vaikus, suur ja luksuslik bassein kah pidevalt ainult meie käsutuses, täiesti uskumatu.
Me teised oleme viietunnise ajavahega suurepäraselt kohanenud, mina praegu juba haigutan (siin hakkab kell 23 saama, Eestis alles 18), ainult Poiss ei saa hommikuti kuidagi üles.
Õhtul jalutasime mööda mereranda linnast teisele poole, st Khao Takiabi suunas, ja sõime vahelduseks jälle sellises peenemas kohas, mil nimeks Let’s Sea (jah, just niimoodi, selline naljanimi). Väga kena oli. Võtsime 6 eelrooga ja suure kausi kleepuvat riisi, ahvatlevaid eelroogi oli nii palju, et põhiroogadeni me ei jõudnudki. :))
Täna hommikul sõitsime Khao Takiabi mäe otsa, kus on tempel ja kus elab kümneid ahve – lihtsalt lahtiselt, inimesed käivad neid vaatamas ja toitmas. Ning Tüdruk sai kah neid toita ja oli jube rahul, kui ahvid mööda tema keha üles ronisid ja tal küljes rippusid. Aru ma ei saa, kuidas inimesele võib selline asi meeldida! :))
Tulime sealt jala alla ja vaatasime tee peal veel ühte templit ja hiigelsuurt kuldset Buddha kuju ja ilma sabata kassipoegi selle juures ja kalapaate ja kalureid, ja maitsesime värskeid krevette ja mingeid karploomi kaluri leti juures ja kavatsesime Khao Takiabi külas lunchi süüa … aga panime esimest korda söögiga täiesti pange, sest see oli hoopis selline tüdrukutebaar (vastikud vanad valged mehed …). Kuid ega nad ei saa ju sildile kirjutada, et nii ja naa, seepärast kirjutavad nad hoopis “Thai & European food”, ja meie olime väsinud ja tahtsime kohta, kus Tüdruk saaks vahelduseks süüa muud kui Tai toitu … ja nii oligi. Süüa me saime, aga see võttis meeletult kaua aega, ja mingit elamust kah polnud, ehkki kogemuse võrra saime targemaks.
Pärast jälle paar tundi basseini ääres ja õhtul linna peal, õhtust sõime täiesti mere ääres, seal on selline sadamakai või -sild, mille peal on mitu restot järjest. Meekaruna Seafood oli me tänane koht, ja kuigi algul oli natuke probleeme – neil ei olnud paari asja, mis me olime valinud –, siis lõpuks kõik laabus, ja elamusi oli kuhjaga, eriti dr R-l ja Poisil, kes sõid kuiva kanakarrit ja nägid kurja vaeva, et mitte näidata välja, kuidas see nende suid põletas. :))
Ja pärast jalutasime veel natuke linna peal ja ööturul, aga seal oli täna nii kohutavalt-väsitavalt palju rahvast … laupäev ju. Mõnus on elada linnast väljas nii rahulikus kohas, ehkki ka siia on inimesi juurde tulnud, kuid siiski täielik rahu ja vaikus, suur ja luksuslik bassein kah pidevalt ainult meie käsutuses, täiesti uskumatu.
Me teised oleme viietunnise ajavahega suurepäraselt kohanenud, mina praegu juba haigutan (siin hakkab kell 23 saama, Eestis alles 18), ainult Poiss ei saa hommikuti kuidagi üles.
Friday, December 19, 2008
Veel paar fotot
Poiss sõidab lahtise taksoga (eile õhtul) ja Tüdrukule sai täna rannakaupmehelt uus kleit ostetud (punane jakk on vana).
Keskiga ja Baan Chaitalay
Keegi – kõlab igatahes nagu Mark Twain – kirjutas kunagi, et keskiga on käes siis, kui iga inimene, keda sa kohtad, meenutab sulle kedagi varasemat tuttavat. No mul inimestega ei ole veel nii, aga puhkuste korterid kipuvad küll juba eelmisi meenutama. :))
Baan Chaitalay korter meenutab väga seda Los Gigantese oma, kus me elasime mullu Tenerifel. Praegune on küll avaram, uuem, luksuslikum, aga Tenerife oma oli isikupärasem. Ja sealset vaadet on ka võimatu ületada, ehkki praegu on meil akna all palmid jm troopiline lopsakus, pluss kena basseiniala.
Siinne basseinivärk meenutab mulle hotelli, kus me elasime Corralejos (Fuerteventural), aga on muidugi palju suurem ja vingem. Purskkaevud kahjuks ei tööta – inimesi on ka suht vähe, ehkki tundub, et kogu aeg tuleb juurde.
Baan Chaitalay on siis selline koht, et ligi 300 m pikkuse basseiniala ja aia ümber on kahel pool majad, vist 7 maja. Mere pool 4-korruselised, maa pool 7 korrust. Ja siin on kõik korterid, minu teada ühesuguse planeeringuga, 120 ruutmeetrit, millest väga suure osa moodustab avar rõdu. Pluss siis ühendatud elutuba-söögituba-kööginurk, pluss kaks magamistuba ja kaks vannituba.
Korterid on erinevalt sisustatud, sest kuuluvad eri omanikele. Mõni on võib-olla ühe korteri ostnud ja käib ise siin, kui saab. Ma leidsin netist ainult kolm omanikku, kes aktiivselt reklaamisid oma korteri(te) väljaüürimist, ja üks neist oligi Stephen, kellelt meie üürime. Ma ei suutnud tuvastada, et siin oleks ka mingi hotell (nagu oli Tenerifel selles kohas, et osa kortereid oli eraomanduses ja osa oli hotell).
Valvega territoorium, tõkkepuu, tõesti valvurid mitmel pool, tervitavad au andes. Tenniseväljakud tasuta (reketid ja pall korteris olemas), kuskil peaks olema ka jõusaal, me ei ole veel otsinud. Squashiväljak. WiFi on Stephenil enda oma, muidu on retseptsioonis mingid arvutid ja mingid tasulised kaardid ka, millega netti saaks, aga meil pole neid vaja. Kaks korda nädalas lubati korterit koristada. Pesupesemine tasuline, mul ei ole õnnestunud hinnakirja leida, aga ilmselt on see üsna odav.
Takso siit linna maksab 100-120 bahti (35-40 kr), kusjuures takso tellimine käib nii, et dr R ütleb retseptsiooni mehele, et kas te palun telliksite meile takso, retseptsiooni mees tuleb oma putkast välja ja vilistab :))) nii, et seda kuuleb tõkkepuu juures seisev mees, kes siis omakorda vilistab või viipab taksojuhile, kes seisab teisel pool tänavat, ja see siis sõidab ette. Taksona on siin kasutusel kastiautod, millele on taha pingid ehitatud. Suht võimatu kirjeldada, üritan pilti teha. Igatahes on väga mõnus sõita värskes õhus, tuul jahutab, v.a et Poiss peab oma sonimütsist kinni hoidma, et see ära ei lendaks. :))
Baan Chaitalay korter meenutab väga seda Los Gigantese oma, kus me elasime mullu Tenerifel. Praegune on küll avaram, uuem, luksuslikum, aga Tenerife oma oli isikupärasem. Ja sealset vaadet on ka võimatu ületada, ehkki praegu on meil akna all palmid jm troopiline lopsakus, pluss kena basseiniala.
Siinne basseinivärk meenutab mulle hotelli, kus me elasime Corralejos (Fuerteventural), aga on muidugi palju suurem ja vingem. Purskkaevud kahjuks ei tööta – inimesi on ka suht vähe, ehkki tundub, et kogu aeg tuleb juurde.
Baan Chaitalay on siis selline koht, et ligi 300 m pikkuse basseiniala ja aia ümber on kahel pool majad, vist 7 maja. Mere pool 4-korruselised, maa pool 7 korrust. Ja siin on kõik korterid, minu teada ühesuguse planeeringuga, 120 ruutmeetrit, millest väga suure osa moodustab avar rõdu. Pluss siis ühendatud elutuba-söögituba-kööginurk, pluss kaks magamistuba ja kaks vannituba.
Korterid on erinevalt sisustatud, sest kuuluvad eri omanikele. Mõni on võib-olla ühe korteri ostnud ja käib ise siin, kui saab. Ma leidsin netist ainult kolm omanikku, kes aktiivselt reklaamisid oma korteri(te) väljaüürimist, ja üks neist oligi Stephen, kellelt meie üürime. Ma ei suutnud tuvastada, et siin oleks ka mingi hotell (nagu oli Tenerifel selles kohas, et osa kortereid oli eraomanduses ja osa oli hotell).
Valvega territoorium, tõkkepuu, tõesti valvurid mitmel pool, tervitavad au andes. Tenniseväljakud tasuta (reketid ja pall korteris olemas), kuskil peaks olema ka jõusaal, me ei ole veel otsinud. Squashiväljak. WiFi on Stephenil enda oma, muidu on retseptsioonis mingid arvutid ja mingid tasulised kaardid ka, millega netti saaks, aga meil pole neid vaja. Kaks korda nädalas lubati korterit koristada. Pesupesemine tasuline, mul ei ole õnnestunud hinnakirja leida, aga ilmselt on see üsna odav.
Takso siit linna maksab 100-120 bahti (35-40 kr), kusjuures takso tellimine käib nii, et dr R ütleb retseptsiooni mehele, et kas te palun telliksite meile takso, retseptsiooni mees tuleb oma putkast välja ja vilistab :))) nii, et seda kuuleb tõkkepuu juures seisev mees, kes siis omakorda vilistab või viipab taksojuhile, kes seisab teisel pool tänavat, ja see siis sõidab ette. Taksona on siin kasutusel kastiautod, millele on taha pingid ehitatud. Suht võimatu kirjeldada, üritan pilti teha. Igatahes on väga mõnus sõita värskes õhus, tuul jahutab, v.a et Poiss peab oma sonimütsist kinni hoidma, et see ära ei lendaks. :))
Subscribe to:
Posts (Atom)
