Pildid: tšikid ja jalgpall

Preili fotograafi tabab enamasti pidude ajal ohjeldamatu pildistamishoog ja seekord kasutas ta vahepeal ka minu kaamerat, v.a muidugi selle pildi puhul, kus ta ise peal on. :))

Naistega jalgpalli vaatamas

Ohh! Päris hull õhtu oli eile. Tegime teoks E idee, et me peaksime käima kõrtsis jalgpalli vaatamas, kui Hispaania mängib. (Valencias jäi see meil ajapuuduse tõttu ära, vaatasime jalkat E ja A-M juures kodus.)

Nüüd aga siis käisime ja vaatasime Hispaania-Itaalia veerandfinaali, siinsamas nurga taga Sardenya tänaval ühes kõrtsis, mille me alles paar päeva varem avastasime. Ja käisime koos „tšikkidega“ – M ei tulnud, aga L, L ja A olid kohal, ning meiega liitusid veel M ja H – Tüdruk sai jälle H kõrval istuda ning nüüd julges isegi juttu ajada natuke. :))

Veidra kamba moodustasime tolles kõrtsis, kus suurem osa ülejäänud rahvast muidugi mehed, õnneks mitte päris kõik. Kui me L, L ja A-ga kõrtsi sisenesime (dr R ja lapsed olid juba varem tulnud, et pikka lauda haarata), tervitasid meid aplaus ja vilekoor, olé ja guapas jm säärased hüüded. :))

Aga õhtu edenedes nad ilmselt harjusid meiega ning Hispaania võidujoovastuses karglesid ja karjusid mõned meist sama kõvasti nagu kohalikud mehed. :))

Tõsi, veini sai pisut liiga palju joodud, lapsed kurjustasid minuga täna. :(( Aga muidu oli väga lahe.

Tänaseid pilte

Puhkusetšikk kuumas linnas. :))



Kolumbuse mälestusmärk - käisime liftiga üleval - Kolumbuse jalge all oleva krooni moodi muna sees. Sinna mahtus korraga kümmekond inimest, natuke õudne ja kitsas oli küll ...

19. sajandi allveelaeva koopia meremuuseumi õuel.

Taas paadisadam, seekord Port Vell ehk vana sadam, taamal paistab IMAX-kino.

Moll de la Fusta nimelise kai ääres seisab Santa Eulalia, 1918. aastast pärit kuunar. Meremuuseumi pileti hinna sees on sissepääs sinna ja päris huvitav oli.

Eileõhtuseid pilte

Mul on mingi eriline nõrkus jahisadamate vastu ... See siin on Port Olimpic ehk Olümpiasadam, käisin seal eile esimest korda, kuigi see on meil umbes siinsamas, korteri juurest pool kilomeetrit otse alla.

Ja eile õnnestus mul lõpuks osta endale kirju maksikleit, mille otsinguid ma alustasin mullu juuni algul Londonis ... :))

Üleeilseid pilte

Palau Nacional (Kataloonia Rahvuslik Kunstimuuseum) ja selle ees asuv Font Magica, imeline purskkaev. Pildid ei anna õieti midagi edasi, pealegi olin ma laste pealekäimisel juba ülevalt alla tulnud, kui tõeline värvide mäng pihta hakkas, ja lähedalt tehtud piltidest ei tulnud midagi välja.

Veel katalaani keelest

Meie korterist kaks tänavavahet alla ehk mere poole asub üks restoran, mille uksel on ainult katalaanikeelne menüü. Esimesel nädalal püüdsime mitmel õhtul sinna minna, aga koht oli alati kinni mis kinni. Tegime järelduse, et see resto töötab ainult lõuna ajal (selliseid on siin palju).

Täna aga läksime alla mere äärde õhtust sööma – et no mis Vahemere-puhkus see on, kui kordagi üheski turistilõksus ei käi! :)) Ja juba minnes (kl 20.30 paiku) vaatasime, et seal katalaani kõrtsus tõstavad laudu kohale ja pesevad põrandat – et täna õhtul teevad küll lahti, aga ilmselt siis alates kl 21.

Nüüd, kui me tagasi tulime, töötas restoran nagu kõik teised ja ma ärgitasin dr R-t, et võta oma katalaani keel kokku ning mine ja küsi, mis graafiku järgi nad siis töötavad.

„Ma kuulsin küll, et sa rääkisid inglise keeles,“ kiusasin ma teda, kui ta tagasi tuli. „Ma püüdsin katalaani keeles,“ oli tema päris õnnetu. „Aga see vend ei saanud mitte kui midagi aru.“

Asi ei ole dr R häälduses. Need, kes katalaani keelt oskavad, saavad temast ka aru, on küll üllatunud, aga kiidavad. Asi on selles, et katalaani kõrtse peavad … näiteks horvaadid. Meie ei tee ju neil näo järgi vahet, ühesugused ilusad tumedad poisid kõik. :)) Kas või meie sõber P (eestlane), kes on juuksed tumedamaks tooninud ja teeb Rootsi turistidele nägu, et ta inglise keelt ei mõista. On leti taga selline tõeliselt karm katalaan. :)))

Meie naabruse „katalaani kõrts“ töötab õhtul ainult N, R ja L. Nii et võib-olla me läheme sinna veel. Aga ilma illusioonideta. Teisalt jällegi – kui menüü on ainult katalaani keeles ja tüübid tegelikult sellest keelest aru ei saa …? Veider igal juhul, eks ole.

Higised turistid

Eile oli tõeline turistipäev. Hommikupoolikul käisime lastega kolmekesi linna ajaloo muuseumis (Museu d’Historia de la Ciutat) – väga vinge koht! Kuskilt lugesin, et seal on Euroopa suurim selline arheoloogiliste väljakaevamiste ekspositsioon, ja seda ma tõesti usun. Sõidad liftiga keldrisse ning jalutad 2000 aasta vanuste majade ja töökodade vahel!

Õhtul aga sõitsime kõik koos Placa Espanyale ja vaatasime Font Magicat – imeline purskkaev, vee ja värvide mäng. Ma oleksin seda veel ja veel vaadanud, aga lapsed kibelesid minema. Õigupoolest me jõudsime sinna liiga vara, oleks võinud enne söömas käia ja siis alles pimedas Font Magica juurde sõita – soovitan sellist järjekorda kõigile teistele.

Täna saatsin dr R koos lastega CosmoCaixasse, selline Heureka-tüüpi koht. Et tema füüsika- jms teadmised on oluliselt paremad kui minu omad. Ja teiseks, et ma sain rahulikult üksinda poodides käia. :))

Jube palav ilm on – CosmoCaixa asub üleval mäe peal ja seal oli 40 kraadi olnud! Ma arvasin, et Tüdruk liialdab, aga dr R oli ise seal ühte termomeetrit näinud. Siin all pole muidugi nii hull, aga El Corte Inglesi konditsioneeritud õhus oli täna muidugi mõnusam kui kuskil mujal. :))

Ainult see jama on nüüd, et kavatsesin lapsed esmaspäeval Tibidabo lõbustusparki viia, too aga asub sealsamas üleval, CosmoCaixa lähedal. Poiss ei ole lõbustuspargist niikuinii eriti huvitatud, Tüdruk muidu oli, aga kui nüüd kuulis, et seal on ilmselt sama palav nagu täna CosmoCaixa aias, siis tõmbas nina vingu … Oleks pidanud seal Tibidabos ära käima varem, kuu algul, kui veel nii palav ei olnud.

Nägin täna öösel unes, et dr R oli korteri ukse kõrvale suusad valmis sättinud ning ütles, et ta läheb ja teeb ühe väikese ringi. Ilmselt hakkab palavus mind lihtsalt lolliks ajama. :)))

Casa Battlo pildid

Casa Battló asub aadressil Passeig de Gracia 43, Catalunya väljakult natuke maad n-ö ülespoole. Ja kindlasti tasub ka sisse minna, 90% võlu on seal sees!

Gracia pildid

See oli eraldi linnake, aga Barcelona kasvas niimoodi, et nagu neelas Gracia alla ... Kuskilt lugesin, et kohalikud elanikud selle üle väga õnnelikud ei olnud ... Ilusamas osas (kust pärit ka esimesed kolm pilti) meenutas Gracia mulle millegipoolest Pariisi.

Tore õhtu Barcelonetas

Eile õhtul siis kohtusime nelja värskelt Tallinnast tulnud tšikiga :)) ning käisime koos Barceloneta piirkonnas õhtust söömas, väga mõnus oli. Restoran Can Ramonet, mille sloganiks on „the oldest tavern of the port“ – ning alles väljudes taipasime, et me sõime seal ju ka eelmisel Barcelona-korral, aga tookord istusime väljas nurga taga, kõik oli nagu teistmoodi. Välja arvatud see, et toit oli endiselt väga hea!

Tüdruku jaoks saabus ilmselt üks Barcelona-kuu tipphetki siis, kui meie 8-liikmelise seltskonnaga liitusid veel neli inimest: HP ja kolm DJ-d – viimased ei ole nimetähed. :)) Ja H istus Tüdruku kõrvale ning L tegi neist koos pilti.

Väga tore õhtu kujunes sellest – Barceloneta näitas oma parimat palet ja seltskond oli ülihea.