Kõigil varasematel õhtutel olime söönud siinsamas kodu lähedal „päris inimeste“ söögikohtades … ehk siis täitsa suvalistes kohtades, kus käivad ainult kohalikud … üleeile ikka lausa mingis kebabiurkas, kus läks nelja peale kõigest 23 eurot vms. Aga eile otsustasime siis minna kodust kaugemale ja guidebook’i soovitatud restorani – piirkonnaks valisime Barceloneta ning restoraniks juhtus Can Majó, millel on olemas ka koduleht.
„Juhtus“ seepärast, et eks meil on ikka natuke raskusi, et oma elu- ja söögirütmi siinsega kohandada. Õhtust hakatakse siin sööma alates kl 20, mis on Eesti kella järgi 21, ja eks meil ole kõhud ikka üsna tühjad selleks ajaks. Eile tegime veel mõnusa pika jalutuskäigu mööda mereäärt (Passeig Maritim de la Barceloneta) ning siis oli suht kiire restorani valimisega, ei jaksanud seal kauem ringi tuterdada.
Aga ma arvan, et läheme mõnel õhtul veel Barcelonetasse ja siis otsime mõne lihtsama koha … Mitte et sel restoranil midagi viga oleks olnud, v.a et ka paljud teised inimesed olid Lonely Planetit lugenud. :)) Ja hinnad olid muidugi märksa kõrgemad kui meil siin nendes „päris inimeste“ söögikohtades.
See „päris inimeste“ kild on pärit ühelt kunagiselt puhkusereisilt, ilmselt Rhodoselt, kus Tüdruk küsis mingite majade kohta, et kas need on need majad, kus elavad päris inimesed. Mõeldes, et mitte reisijad või puhkajad nagu meie. Sealt on see väljend meil perekondlikku käibesse jäänud.
Lõunasöögi aeg on siin kl 13–16 ning ma olen üritanud meie oma kuhugi 14–15 vahele lükata, muidu lähen ma õhtul näljast päris ogaraks. Aga muidugi tähendab see söögirütm seda, et vähemalt mina pean midagi sööma ka hommikusöögi ja lõuna vahel ning lõuna- ja õhtusöögi vahel. Kuid teisalt, eks see olegi normaalne ja tervislik (ma loodan). :))
Poisil hakkas eile õhtul põlv valutama – tal on see jalaprobleem juba talvest peale, ei tohi liigselt koormata, aga eile nad möllasid pool päeva rannas ning õhtul tegime veel pika jalutuskäigu … Nii et andsime täna hommikupoolikul Poisi jalale puhkust ning käisime Tüdrukuga kahekesi šoppamas: H&Mis, Bershkas, El Corte Inglesis.
Otsisin endale kirjut kleiti, aga ostsin valge pluusi … mul on mingi hull minimalismiperiood riietes, isegi hea, et ma musta t-särki ei ostnud … Tüdrukule leidsime lõheroosa t-särgi, mida ta saab kanda juba varem olemas olnud lõheroosade retuuside ja musta tuunikaga.
Thursday, June 5, 2008
Wednesday, June 4, 2008
Tänaseid pilte
Kaks "paparatsokat", üks päris kena portree Tüdrukust + Poisi tänalõunased sardinas a la plancha ehk grillitud sardiinid. :))
Rannapäev
Kats küsis ilma kohta – hetkel näitab arvuti 21 kraadi, aga ma ei tea, tundub nagu pisut soojem. Hullu palavust igatahes ei ole ja seda ma ei tahaks ka, mulle ongi selline 20–25 kraadi kõige parem.
Magasin täna öösel üsna halvasti, mistõttu ei tundnud ennast ka hommikul Picasso muuseumi jaoks valmis olevat ning andsin järele Tüdruku soovile: „Randa, randa, randa!“ Jõudsime kohale 10.30 paiku ja siis kl 14.10 vms läksime kõik neljakesi koos dr R-ga ühte rannarestorani sööma, seejärel meie kolmekesi veel rannas ühte ronimiskohta, siis taas tuttavale mänguväljakule ja lõpuks koju puhkama.
Rannailm oli absoluutselt ideaalne: parajalt soe, aga mitte liiga palav, kerge tuuleke käis kogu aeg peale. Lained olid mõnusad, Tüdruk sai seal sees mängida ja hullata, aga mitte nii võimsad nagu üleeile (kui tolles rannas oli tegelikult vetteminek keelatud). Käisime Bogatellis – Olümpiasadamast ja „meie issi töökohast“ lugedes teine rand ida poole. Hommikul oli mõnusalt tühi, päeva edenedes ikka täitus, aga mitte hullusti. Kokkuvõttes väga, väga meeldiv!
Üritan siis otsida (ja teha) „mitteametlikke paparatsopilte“! :)) Aga tead, nad ise küsivad, et tee nüüd meist siin pilti. Ja siis manavad sellised kivinäod ette! :))
Magasin täna öösel üsna halvasti, mistõttu ei tundnud ennast ka hommikul Picasso muuseumi jaoks valmis olevat ning andsin järele Tüdruku soovile: „Randa, randa, randa!“ Jõudsime kohale 10.30 paiku ja siis kl 14.10 vms läksime kõik neljakesi koos dr R-ga ühte rannarestorani sööma, seejärel meie kolmekesi veel rannas ühte ronimiskohta, siis taas tuttavale mänguväljakule ja lõpuks koju puhkama.
Rannailm oli absoluutselt ideaalne: parajalt soe, aga mitte liiga palav, kerge tuuleke käis kogu aeg peale. Lained olid mõnusad, Tüdruk sai seal sees mängida ja hullata, aga mitte nii võimsad nagu üleeile (kui tolles rannas oli tegelikult vetteminek keelatud). Käisime Bogatellis – Olümpiasadamast ja „meie issi töökohast“ lugedes teine rand ida poole. Hommikul oli mõnusalt tühi, päeva edenedes ikka täitus, aga mitte hullusti. Kokkuvõttes väga, väga meeldiv!
Üritan siis otsida (ja teha) „mitteametlikke paparatsopilte“! :)) Aga tead, nad ise küsivad, et tee nüüd meist siin pilti. Ja siis manavad sellised kivinäod ette! :))
Tuesday, June 3, 2008
Too cool for school
Muidu on täitsa rõõmsad lapsed, aga kui nagu "ametlikult" pildistama hakkad, siis tehakse sellised ülbed ja tülpinud näod pähe. :))
Güelli park ja olmelised edusammud
Kohver toodi meile täna hommikul koju ära, nii et sellega läks hästi. Iseasi, et ma ei ole kindel, kas seda kohvrit õnnestub veel kunagi sulgeda. See on õigupoolest minu kohver, aga jube õnnetu asjandus algusest peale. Samsonite’i oma ja päris kallis, aga no küll ei saa seda kinni ja küll ei saa seda lahti. Mind üldse ei üllatanud, et just see kohver hiljaks jäi. :))
Täna käisime Güelli pargis, loomulikult lastega kolmekesi, sest dr R oli tööl (ja nii ongi esmaspäevast reedeni). Kahe bussiga sõitsime sinna ja kahe metrooga tulime tagasi, see on päris puu taga meie juurest.
Ausalt öeldes ma lootsin, et see park avaldab neile suuremat mõju, aga natuke segas vahepeal vihmasabin ja see, et laste fotoka aku oli mul laadimata ununenud. Mulle endale meeldivad meeletult sealsed mosaiigid, aga laste jaoks tundusid olulisemad vaated ülevalt linnale ja siis need kivivõlvid. Olime pargis mitu tundi, pidasime piknikku ja vaatasime niisama ringi, lapsed pildistasid teineteist ja kiusasid natuke vastastikku. :))
Palju rohkem rahvast oli muidugi kui tookord oktoobri lõpus, kui me dr R-ga kahekesi seal pargis käisime. Pisut väsitavalt palju, tõepoolest.
Rosario käis ja tõi uue röstri, see on küll üllatav – et nii ruttu. Ja mingi töömees käis temaga koos siin, et Poisi toa ukse eest katkine link ära võtta, aga loomulikult ei olnud tal uut linki kaasas, nii et ta tuleb neljapäeval kl 16.30 paiku uuesti. Minu hispaania keel oli endiselt parem kui Rosario inglise keel. :)) Ja loomulikult ei olnud Rosariol õrna aimugi, mis asi on väljamineva meili server. :))
Töömees oli silmatorkavalt sarnane Dave Bentoniga, ainult heledam. Bentonit ennast nägime siia sõites Tallinna lennujaamas.
Kella kolme paiku jõudsime koju tagasi ja ma olen jube uimane olnud terve pärastlõuna, hoolimata cortado-kohvist, mida ma lõuna juurde jõin. Lapsed vaatasid Üksinda kodus 2 vms ja nüüd käisid koos töölt naasnud dr R-ga toidupoes, just tulid tagasi.
Täna käisime Güelli pargis, loomulikult lastega kolmekesi, sest dr R oli tööl (ja nii ongi esmaspäevast reedeni). Kahe bussiga sõitsime sinna ja kahe metrooga tulime tagasi, see on päris puu taga meie juurest.
Ausalt öeldes ma lootsin, et see park avaldab neile suuremat mõju, aga natuke segas vahepeal vihmasabin ja see, et laste fotoka aku oli mul laadimata ununenud. Mulle endale meeldivad meeletult sealsed mosaiigid, aga laste jaoks tundusid olulisemad vaated ülevalt linnale ja siis need kivivõlvid. Olime pargis mitu tundi, pidasime piknikku ja vaatasime niisama ringi, lapsed pildistasid teineteist ja kiusasid natuke vastastikku. :))
Palju rohkem rahvast oli muidugi kui tookord oktoobri lõpus, kui me dr R-ga kahekesi seal pargis käisime. Pisut väsitavalt palju, tõepoolest.
Rosario käis ja tõi uue röstri, see on küll üllatav – et nii ruttu. Ja mingi töömees käis temaga koos siin, et Poisi toa ukse eest katkine link ära võtta, aga loomulikult ei olnud tal uut linki kaasas, nii et ta tuleb neljapäeval kl 16.30 paiku uuesti. Minu hispaania keel oli endiselt parem kui Rosario inglise keel. :)) Ja loomulikult ei olnud Rosariol õrna aimugi, mis asi on väljamineva meili server. :))
Töömees oli silmatorkavalt sarnane Dave Bentoniga, ainult heledam. Bentonit ennast nägime siia sõites Tallinna lennujaamas.
Kella kolme paiku jõudsime koju tagasi ja ma olen jube uimane olnud terve pärastlõuna, hoolimata cortado-kohvist, mida ma lõuna juurde jõin. Lapsed vaatasid Üksinda kodus 2 vms ja nüüd käisid koos töölt naasnud dr R-ga toidupoes, just tulid tagasi.
Monday, June 2, 2008
Kaks pilti korterist
Lapsed vaatavad elutoas Spaidermänni. :)) Telekas on ainult tsipa suurem kui arvuti, aga ajab asja ära küll. Meile tundus, et DVD-mängija ei tööta, aga Tüdruk oskas kohe käima panna. :))
Teisel pildil on korterit läbiv koridor - ühest otsast tuled sisse, siis on laste toad, vannituba, köök (millest läbi on eraldi imepisike majapidamistuba) ja siis jõuab otsapidi elutuppa, kust omakorda saab meie magamistuppa.
Vist liiga suured on need pildid blogisse panemiseks ...?
Esimene päev
Jõudsime eile õhtul kohale, aga üks kohver mitte. Tegelikult – oleme ju päris palju reisinud viimase 10 aasta jooksul, ning päris ime, et meil seda varem pole juhtunud. St, ühe korra on mul kohver päeva võrra Tallinna tulles hilinenud, aga see oli 1992 vms. Aga kui lugeda statistikat – kümneid tuhandeid kohvreid kaob maailmas igal aastal jäljetult – siis on meil seni tõesti vedanud.
Vedas ka praegu, see ei olnud kõige kriitilisem kohver. Küll aga enamik meie pesemisasju, kogu mu kreemimajandus, rannas käimise rätikud ning KÕIK Poisi vähesed riided seiklevad kuskil – õnneks ütles lennujaama tädi kohe, et „jah, teie neljas kohver jäi Helsingisse ja tuleb homme õhtul“ (ehk siis täna, ja homme hommikul peaksime selle kätte saama). Meiega koos kurtsid sama probleemi ühed soomlased ja nemad said teada, et tädidel pole õrna aimugi, kus nende kohver on …
Kohe hommikul käisime supermarketis ja hankisime hambapasta jms (hambaharjad olid õnneks teises kohvris), ja nüüd õhtul käisime juba ka Poisile riideid ostmas. Esimene kord elus, kui Poiss tõepoolest tahtis ise riidepoodi minna! :))
Rosario osutus väga meeldivaks väikeseks 40+ daamiks, aga ma ikka ei saa nendest hispaanlastest aru!!! A-M hirnub praegu kõva häälega, ma kujutan ette. No kuidas nad ei oska absoluutselt inglise keelt, eriti kui nad tegelevad sellise äriga nagu sellised turistidele mõeldud külaliskorterid! Tädi rääkis meile pikalt ja laialt hispaania keeles siin igasugu asju – no midagi me saime aru, aga jube vähe muidugi! Tema oskas inglise keeles öelda umbes „microwave“ ja „wireless“.
Dr R läks täna kl 11-ks tööle ja vabanes juba poole viie ajal. Meie vedelesime hommikul kodus, lapsed vaatasid Spiderman 3 filmi, mina ei saanud mingil põhjusel netti – öösel sain ja nüüd õhtul sain ka, aga hommikupoolikul oli mingi jama. Siis käisime metroojaamas pileteid ostmas – minul on esimest korda pikkade aastate järel kuukaart! :)) Aga lastele ikka ei ostnud kuukaarti, sest see kehtib ainult isikut tõendava dokumendiga, kirusin ennast, et pole lastele ID-kaarte teinud. Nendele võtsin siis T-Familiar pileti, millega saab mitu inimest korraga sõita, 70 sõitu 30 päeva jooksul. Eks see saab ilmselt mingi hetk otsa, sest mõnikord (nt täna) kasutavad nad seda ju kolmekesi.
Pärast piletite ostmist jalutasime alla tornide juurde, vaatasime „meie issi töökohta“ Torre Mapfret, olime natuke aega rannas, sõime Chiringuito de Monchos, hakkasime kodu poole minema, aga tee peale jäi üks väga tore mänguväljak! Isegi Poiss inspireerus sellest ja veetsime seal mingi tund aega. Ja kui siis hakkasime uuesti kodu poole tulema, siis saatiski dr R juba sõnumi, et ta on vaba, nii et saime kokku ja läksime hoopis riidepoodi. Mina ei oleks ausalt öeldes viitsinudki, aga Poiss ajas peale!
Arvan, et läheme õhtul kuhugi siia lähedale, siin on palju selliseid „päris inimeste söögikohti“ – ehk siis mitte turistilõkse. Ja jube odavad, lausa uskumatu! Eile öösel sõime ka ühes sellises, aga pühapäeva õhtul oli suurem osa neist kinni. Täna vaatasin, et lausa 6-7 euro eest saaks lõuna ajal kolmekäigulist päevamenüüd süüa, incl vesi ja klaas veini.
Ah soo, üks jama on veel peale kadunud kohvri (ja korteris ei tööta röster, dr R saatis praegu firmasse ja Rosariole meili). Nimelt ei leidnud ma muude arvutiasjade hulgast seda jublakat, mis käib arvuti külge ja suhtleb mu juhtmeta hiirega. Nii et nüüd pean kasutama touchpadi, millega ma ei ole absoluutselt harjunud. :(( Kui saan T käest teada, kas see jublakas on meil kodus magamistoa põrandal (umbes kohvri kinnipanemisel välja kukkunud), siis mõtleme edasi.
Ja muidugi ei tea väljamineva meili serveri paroole, nii et meili saan lugeda Outlook Expressis, aga vastama pean veebipõhiselt Gmaili kaudu, mis ei ole ka väga mugav. Rosario ei tundu ka selline tüüp, kelle käest neid paroole mingilgi viisil kätte võiks saada. Sellised väikesed ebamugavused, aga muidu on mõnus! :))
Vedas ka praegu, see ei olnud kõige kriitilisem kohver. Küll aga enamik meie pesemisasju, kogu mu kreemimajandus, rannas käimise rätikud ning KÕIK Poisi vähesed riided seiklevad kuskil – õnneks ütles lennujaama tädi kohe, et „jah, teie neljas kohver jäi Helsingisse ja tuleb homme õhtul“ (ehk siis täna, ja homme hommikul peaksime selle kätte saama). Meiega koos kurtsid sama probleemi ühed soomlased ja nemad said teada, et tädidel pole õrna aimugi, kus nende kohver on …
Kohe hommikul käisime supermarketis ja hankisime hambapasta jms (hambaharjad olid õnneks teises kohvris), ja nüüd õhtul käisime juba ka Poisile riideid ostmas. Esimene kord elus, kui Poiss tõepoolest tahtis ise riidepoodi minna! :))
Rosario osutus väga meeldivaks väikeseks 40+ daamiks, aga ma ikka ei saa nendest hispaanlastest aru!!! A-M hirnub praegu kõva häälega, ma kujutan ette. No kuidas nad ei oska absoluutselt inglise keelt, eriti kui nad tegelevad sellise äriga nagu sellised turistidele mõeldud külaliskorterid! Tädi rääkis meile pikalt ja laialt hispaania keeles siin igasugu asju – no midagi me saime aru, aga jube vähe muidugi! Tema oskas inglise keeles öelda umbes „microwave“ ja „wireless“.
Dr R läks täna kl 11-ks tööle ja vabanes juba poole viie ajal. Meie vedelesime hommikul kodus, lapsed vaatasid Spiderman 3 filmi, mina ei saanud mingil põhjusel netti – öösel sain ja nüüd õhtul sain ka, aga hommikupoolikul oli mingi jama. Siis käisime metroojaamas pileteid ostmas – minul on esimest korda pikkade aastate järel kuukaart! :)) Aga lastele ikka ei ostnud kuukaarti, sest see kehtib ainult isikut tõendava dokumendiga, kirusin ennast, et pole lastele ID-kaarte teinud. Nendele võtsin siis T-Familiar pileti, millega saab mitu inimest korraga sõita, 70 sõitu 30 päeva jooksul. Eks see saab ilmselt mingi hetk otsa, sest mõnikord (nt täna) kasutavad nad seda ju kolmekesi.
Pärast piletite ostmist jalutasime alla tornide juurde, vaatasime „meie issi töökohta“ Torre Mapfret, olime natuke aega rannas, sõime Chiringuito de Monchos, hakkasime kodu poole minema, aga tee peale jäi üks väga tore mänguväljak! Isegi Poiss inspireerus sellest ja veetsime seal mingi tund aega. Ja kui siis hakkasime uuesti kodu poole tulema, siis saatiski dr R juba sõnumi, et ta on vaba, nii et saime kokku ja läksime hoopis riidepoodi. Mina ei oleks ausalt öeldes viitsinudki, aga Poiss ajas peale!
Arvan, et läheme õhtul kuhugi siia lähedale, siin on palju selliseid „päris inimeste söögikohti“ – ehk siis mitte turistilõkse. Ja jube odavad, lausa uskumatu! Eile öösel sõime ka ühes sellises, aga pühapäeva õhtul oli suurem osa neist kinni. Täna vaatasin, et lausa 6-7 euro eest saaks lõuna ajal kolmekäigulist päevamenüüd süüa, incl vesi ja klaas veini.
Ah soo, üks jama on veel peale kadunud kohvri (ja korteris ei tööta röster, dr R saatis praegu firmasse ja Rosariole meili). Nimelt ei leidnud ma muude arvutiasjade hulgast seda jublakat, mis käib arvuti külge ja suhtleb mu juhtmeta hiirega. Nii et nüüd pean kasutama touchpadi, millega ma ei ole absoluutselt harjunud. :(( Kui saan T käest teada, kas see jublakas on meil kodus magamistoa põrandal (umbes kohvri kinnipanemisel välja kukkunud), siis mõtleme edasi.
Ja muidugi ei tea väljamineva meili serveri paroole, nii et meili saan lugeda Outlook Expressis, aga vastama pean veebipõhiselt Gmaili kaudu, mis ei ole ka väga mugav. Rosario ei tundu ka selline tüüp, kelle käest neid paroole mingilgi viisil kätte võiks saada. Sellised väikesed ebamugavused, aga muidu on mõnus! :))
Sunday, June 1, 2008
Väravad ja pilved
Tallinna lennuväljal värav 4, Helsingis värav 13, kumbagi lendu pole seni edasi lükatud ega tühistatud ega midagi. :))
Et asju keerulisemaks ajada, kasutab uuenenud Tallinna lennujaam väravate nummerdamiseks süsteemi G04, G12 jne, aga kui süveneda, siis selgub, et mingeid muid tähti polegi, ainult G-d ... Aru ma ei saa. Tahavad jube peened olla või? :))
Barcas on hetkel 16 kraadi ja lauspilvisus. Mul siin kodus on sama temperatuur, aga imeilus päikesepaiste. Kuid pikaajalisi keskmisi arvestades peaksime Barcas siiski plussis olema!
Ja nüüd läheb arvutt kinni ja kotti!!!
Et asju keerulisemaks ajada, kasutab uuenenud Tallinna lennujaam väravate nummerdamiseks süsteemi G04, G12 jne, aga kui süveneda, siis selgub, et mingeid muid tähti polegi, ainult G-d ... Aru ma ei saa. Tahavad jube peened olla või? :))
Barcas on hetkel 16 kraadi ja lauspilvisus. Mul siin kodus on sama temperatuur, aga imeilus päikesepaiste. Kuid pikaajalisi keskmisi arvestades peaksime Barcas siiski plussis olema!
Ja nüüd läheb arvutt kinni ja kotti!!!
Subscribe to:
Posts (Atom)
