Pealinn ilma riigita

Päris hea kild, eks ole, ja sobib Barcelona kohta tõesti nagu rusikas silmaauku. Leidsin selle International Herald Tribune’is mullu sügisel ilmunud artiklist, mis käsitleb Barca kunstielu.

Nagu see internet on: ega ei otsigi midagi, aga leiad jube palju. Muu hulgas leidsin ma nüüd ühe näituse, kuhu tahaksin minna. Võib-olla tasuks mul endale isegi see articket osta …

Veepuuduses Barcelona

Ohh, see veepuudus on ikka päris tõsine probleem seal Barcas, lugesin ma hetk tagasi Eesti Päevalehest. Küll on hea, et meil ei ole vaja seal midagi kasta ega autosid pesta ega basseine täita. Mis joogiveesse puutub, siis eks ma kavatsesingi põhiliselt veini juua ... :)))

Carreras, lapsed ja viinamarjad

Lugesin eile õhtul taas Lonely Planetit ning täiendasin oma „Barcelona 2008 vaadata“ faili. Muu hulgas sain teada, et Liceu ooperiteatrisse saab minna nii giidiga kui ka ilma giidita ekskursioonile, aga piilusin huvi pärast ka teatrikava. Nojah, nojah. José Carrerase kontsert on seal majas 17. juunil, tähistatakse 50 aasta möödumist tema debüüdist sellesama teatri laval …

Dr R vaatas saali plaani (hästi lahe interaktiivne plaan on nende kodulehel!) ja leidis, et tsoon 3 on kõige kehvem, kuhu tasuks piletid võtta (kokku on 8 tsooni ja viimase kohta on kohe ausalt öeldud, et sealt ei näe lava üldse). Ja 3. tsooni piletid on 52 eurot tükk … Mille peale tegi dr R kiire „rebane ja viinamarjad“ stiilis järelduse, et Carrerase parimad aastad on ikka möödas … :))

See on see lastega koos reisimise värk, eks ju, et kõik numbrid tuleb neljaga korrutada. Laupäeval J ja H juures tuli just jutuks see teema, et kas tasub ikka lastega kuhugi sõita (umbes peale Egiptuse), et „see läheb ju nii kalliks“. Samal ajal ma tõesti ei kujuta ette, et me ei võtaks neid kaasa, või ka et me ilma nendeta kontserdile läheksime.

Lapsed ohivad juba mõnda aega, et „oh, oleksime juba ometi Barcelonas“. Ma ikka naeran, et Barcelona = koolivaheaeg, aga Poiss väidab, et see pole ainult see. Võib-olla ei ole ka.

Rannad, turud, kino

Eile õhtul tegelesin Barcelonaga taas päris põhjalikult ning põhiteemad olid sellised:
* rannad – et kuhu me läheme siis, kui ainult natukeseks ujuma (Barceloneta), ja kuhu siis, kui otsustamegi lastega terve või pool päeva rannas veeta (Nova Icaria, Bogatell), ja samuti, kuhu me EI lähe, sest kogu sümpaatia juures, mida ma teatud geide vastu tunnen, spetsiaalsesse geiranda ei ole mul ometi midagi asja, aga kas te arvasite, et linnakaardile on kirjutatud „geirand“? Muidugi mitte. See on Sant Sebastia, sain ma teada, ja osaliselt ka Mar Bella.
* poed ja turud – lisaks ilmselgele La Boqueriale kiidetakse väga ka Santa Caterina turgu, mis on vanalinnas, meie poolt Ramblat. Siiski liiga kaugel, et sealt käe otsas mingeid suuri puuviljakotte ära tarida … :(( Samuti on üks turg meie juurest teisele poole, Poblenou metroojaama juures, aga sinna on ka üle kilomeetri. No vaatab.
Igatahes paar maja meie juurest alla ehk mere poole on Sorli Discau supermarket, ma leidsin ka nende kodulehe koos maikuu pakkumiste pdf-failiga … mingi väga korralik punane reserva-vein maksab 3.25 ehk 50 krooni … kurk (juhul kui see ikka on kurk, cogombre?) 0.65 ehk põhimõtteliselt 10 krooni kilo. Õudne. (Mitte et ma muidu kurki ära ei tunneks, aga pildil on see nii jäme nagu need ühed teised viljad, mis mul ka alati segi lähevad …)
* Montjuic – nn juudi mäel asuvad mitmed kohad, kuhu me tahame minna, nagu sõjamuuseum, Miro muuseum, Poble Espanyol, samuti on seal Palau Nacionali juures niisamagi väga ilus jalutada, ma olen seal käinud! Ja suvel on seal reede ja laupäeva õhtuti Font Magica valgusmängudega purskkaev, seda tahan ma kindlasti vaatama minna … see on juba pildi peal nii vinge, aga kuna ma tean kohta, kus see asub … meeletu avarus, vaade üle linna … no ühesõnaga. :)) Uurisin siis erinevaid variante (bussid, tõstukid jne), kuidas sinna üles saab.
* IMAX-kino. See tundub ka täiesti super! Praegu näidatakse seal filme 1) dinosaurustest, 2) Alpidest, 3) veealusest maailmast, 4) haidest, 5) Arktikast, 6) Indiast. Valida tundub jube raske, ilmselt tuleb jätta otsuse tegemine Poisile, kes temale omasel moel selle ka Tüdrukule maha müüb. :))

Päikest ja vihma

Imelik päev – Barcelonas on praegu ainult 13 kraadi sooja ning vihma sajab. Tallinnas on 14 kraadi ja päike ning Londonis – kuhu mõned me sõbrad just praegu teel on – appikene, 24 kraadi ja päike! Kusjuures Londonisse lubatakse lähipäevade maksimumiks 26 kraadi, Tallinna 19 ja Barcasse 18 – ning viimasesse muudkui vihma ja vihma.

Kuid umbes kuu aega tagasi lugesin Äripäevast, et Barcelonas on ajaloo kõige hullem põud ja veekriis ning vett tuleb hakata Prantsusmaalt importima. Purskkaevud ja rannadušid olevat kinni pandud, keelatud on aedu kasta ja basseine täita. Ning ausalt öeldes, ega tõesti sestpeale, mil ma oma desktopi „ilmajaama“ Barca peale keerasin – umbes kohe pärast Davosist naasmist, ehk siis aprilli algul – ega ma ei ole varem kordagi märganud, et Barcas oleks sadanud. Nii et kulub ära, kindlasti!

Mis keel(t)eõppimisse puutub, siis pai ja armas A-M kontrollis mu tabelis hispaania (kastiilia) keele tulba üle ning samuti pai ja armas dr R täitis ära katalaani keele tulba. Seega pole mul nüüd enam midagi kellegi kaela lükata, pean ikka ise õppima hakkama! :))

Kastiilia vs katalaani keel

Eile tekitasin siis endale lõpuks selle tabeli – eesti-kastiilia-katalaani lühisõnastik, max 100 sõna ja väljendit, mis peaksid mind Barcelonas suuremas osas olukordades aitama. Tähendab, hetkel on seal põhiliselt eesti ja kastiilia keele osa (viimane on üldiselt tuntud hispaania keele nime all), aga ma loodan, et dr R aitab mul täita lüngad ka katalaani keele tulbas.

Kui Barca-projekti teokssaamine mullu novembris üha tõenäolisemaks muutus, tekkis meil dr R-ga arutelu, kumba keelt õppida. Dr R kui tuntud ekstsentrik muidugi otsustas katalaani keele kasuks ja tegelikult on tal kindlasti õigus. Eks see hispaania keelega Barcasse minek ole umbes sama, nagu keegi tuleks siia elama mõttega, et ta ju vene keelt juba oskab.

Ja tellis siis seesamunegi dr R endale internetist katalaani keele õpiku koos plaatidega ja puha. (Lapsed olid tsipa pettunud avastades, et õpik põhineb inglise keelel. :))) Aga seda raamatut vaadates leidsin ma, et katalaani keel on ikka sedavõrd erinev nii hispaania (kastiilia) kui ka prantsuse keelest, ja tundus ka nii raske, et … no ühesõnaga – piisab, kui üks meist seda õpib. :))

Nii et praegu on plaan selline, et kui ma lisan Hispaania territooriumi varasematel külastustel külge jäänud kastiilia keele sõnadele ja väljenditele („vamos a la playa“, „una cerveza, por favor“) katalaani keele põhisõnavara (veel tõlkeid vajavad „klaas valget majaveini, palun“, „kus asub WC?“ jne) ning blondiini parima naeratuse, siis saan kindlasti hakkama.

Ainult üks kuu?

Eile õhtul võtsin uuesti ette oma faili „Barcelona 2008 vaadata“ ning töötasin läbi Berlitzi reisijuhi, vahepeal Lonely Planetist ja internetist lisatuge otsides. 22 punkti sai kokku, mõned neist on selgelt ühte päeva täitvad plaanid (sest ma ei kavatse lastega varahommikust hilisõhtuni mööda muuseume ja vaatamisväärsusi kolistada), mõned aga võib-olla sellised tund või paar kestvad ettevõtmised, saab ehk mõne teisega ka ühendada. Kuus punkti jäi veel varusse, lisaks ilmselged asjad nagu rand, šoppamine ja kohtumised toredate inimestega. :))

Ja need on siis ainult Barcelonas endas asuvad asjad, mul on lisaks veel hirmus palju väljasõidusoove: Penedesi veinipiirkond, Andorra, Valencia, Port Aventura, Waterworld (kahest viimasest palun ärge mu lastele isegi mitte hingake, vähemalt mitte esialgu …).

Seega – mida rohkem ma selle peale mõtlen, seda mõttetult lühikesem see üks kuu Barcelonas mulle tundub. Tegelikult kavatsen ju Lonely Planeti ikka ka läbi töötada ning sealt tuleb soovinimekirjale kindlasti täiendust …

Palju toredaid tüdrukuid

Rubriik „Veel juunikuiseid barcelonalasi“ sai eile täiendust, kui minuni jõudis info, et Kataloonia pealinnas veedavad juunis nädala kolm lahedat tšikki, kellega Tallinnaski ägedaid pidusid peetud. Kõlab päris paljulubavalt! :))

Kaks lahedat tšikki aga käisid mul eile õhtul külas – T ja H, kes arutasid selle üle, milliseid pidusid nemad SIIN ehk siis meie terrassil ja tagaaias hakkavad korraldama, sel ajal, kui meie Barcelonas oleme … :))

Muuda lennureis mugavaks

Täna ilmunud ajakiri „Naised“ sisaldab muu hulgas minu artiklit „Muuda lennureis mugavaks“, mis meeldib mulle endale väga ka pärast ilmumist. Paaris kohas on teksti pisut toimetatud, aga ainult paremuse poole. Vastupidiselt SL Õhtulehega eelmisel nädalal kaasas olnud reisilisale, mis käkerdas mu teise loo „Rända rohelisemalt“ ausalt öeldes mitmest kohast ikka täitsa ära, tekitades sisse nii keele- kui ka loogikavigu, stiili lamestamisest rääkimata …

Gaudí ja Orwell

Uue kuu saabudes keerasin vannitoa uksel rippuval kalendril ette uue lehe, uue pildi. See on Gaudí kalender – ja olgu siinkohal öeldud, et ma ei viitsi neid i-de ja a-de peal olevaid märke edaspidi väga järjekindlalt ega korrektselt kasutada. Nii et maikuu pildiks osutus (teadlikult ebakorrektses kirjapildis) Sagrada Familia – maailma tuntuim pooleliolev ehitis ja minu arust üsna over-rated vaatamisväärsus.

Ehkki ma ei suhtu sellesse kirikusse päris nii hullusti nagu George Orwell. Lugesin eelmisel nädalal tema raamatut „Kummardus Katalooniale“ ja tsiteerin (surudes maha soovi tõlget veidi toimetada): „Esimest korda Barcelonas viibimise ajal läksin katedraali vaatama – nüüdisaegset katedraali, mis on maailma üks ilgemaid ehitisi. Selle neli hambulist kindlusetorni olid täpselt veinipudeli moodi. Erinevalt muudest Barcelona kirikutest polnud see revolutsioonis viga saanud – nagu rahvas rääkis, säästeti seda „kunstilise väärtuse“ pärast. Minu meelest näitasid anarhistid oma halba maitset, kui nad kirikut võimaluse avanemisel õhku ei lasknud, ainult riputasid oma punamusta lipu tornisakkide vahele.“

Jah, ka mulle meeldivad mõned teised Gaudí loodud hooned palju rohkem …